Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Suislepa paljandi kaitsekorralduslikud probleemid ja võimalikud lahendused Kirjalik töö õppeaines „Keskkonnakaitse üldkursus“ Koostajad: Juhendaja: Tartu Sisukord Osa 1 ....................................................................................................................................... 3 Osa 2 ....................................................................................................................................... 5 Kasutatud kirjandus ................................................................................................................ 7 Osa 1 Suislepa paljand asub Viljandi maakonnas, Tarvast...
Looduse referaat Metssiga Sisukord 1.Sissejuhatus 2.Välimus 3.Eluiga 4.Elumood 5.Levik 6.Toitumine 7.Sigimine 8.Vaenlased 9.Metssiga Eestis 10.Kaitsestaatus 11.Allikad 1.Sissejuhatus Metssiga on sigalaste sugukonda ja sea perekonda kuuluv metsloom. Metssiga on omnivoor nagu kodusigagi. Ta on pärismaine Kesk-Euroopas, Vahemere piirkonnas (kaasa arvatud Atlase mägedes), Põhja-Aafrikas ja enamikus Aasias, ulatudes lõunasse Indoneesiani välja. Hiljem on teda sisse toodud paljudesse kohtadesse. Arvatakse, et kodusiga on aretatud metsseast umbes 7000 aastat eKr Lähis-Idas ning umbes samal ajal sõltumatult ka Hiinas.
Nende peamiseks ohuks on elupaikade hävitamine, salaküttimine. Pandad on suurepärased ronijad, nad ronivad pidevalt puude otsas. Enamuse ajast nad söövad ja magavad, sest nad saavad toidust vähe energiat. Tavaliselt magavad nad puuokstel või puuõõnsustes. Vaenlasteks on inimesed, kärplased ja lumeleopardid. Ohu haistmisel nad põgenevad puude või kivide otsa, aga kui lõksu jäävad, tõusevad tagakäppadele, et paista suuremad ning kaitsevad end küünistega. Kaitsestaatus Taksonoomia Riik: Loomad Animalia Hõimkond: KeelikloomadChordata Klass: Imetajad Mammalia Selts: Kiskjalised Carnivora Sugukond: Ailuridae Perekond: Ailurus Liik: Punane panda Levila
..2 m pikkune. Kaalub keskmiselt 150 kg. Kere on piklik. Keha paistab viietahuline. Palju väikesi rombikujulisi luunaaste selja- ja küljekilbiridade vahel. Kasvades luukilbid lamenduvad ja nende paiknemine kehal jääb hõredamaks. Elupaik Teda võib kohata Euroopa vetes Vahe- ja Mustast merest kuni Nordkapini ja sealt edasi kuni Põhja-Ameerika idarannikuni välja. Eestis oli peamiseks tuura kudejõeks Narva jõgi. Ohustatus Kaitsestaatus: äärmiselt ohustatud (III kat.) Põhjuseks: ülepüüdmine liha ja marja saamiseks 1982.a võeti Euroopas kaitse alla. Arvatakse olevat alles umbes 400. Eestis püüti tuur (Maria) viimati 1996 Muhus Vürkaia kalurite poolt. Ohtu tekitavad tegurid Ülepüüdmine Kehv elupaikade veekvaliteet Kuderänded jõgedes on paisudega takistatud Mõnesaja eri soost isendi kohtumise väike võimalus Tuura asustamine Eestis 15. oktoober 2013
E. keskkonnainspektsioon F. valdade keskkonnanõunikud G. eravaldusesse kuuluvatel järvedel sealne maaomanik H. sadamates veepolitsei allüksused 10. Ebaseadusliku kalapüügiga tekitatud kahju hüvitamisel on trahvi suuruse aluseks A. liigi ohustatus E. Ramsari kokkulepe B. liigirikkus F. Genfi konventsioon C. riiklik kaitsekorralduskava G. keskkonnaministri igaaastane määrus D. riiklik kaitsestaatus H. Veeseaduse sätted 11. Looduslikule taimestikule ja loomastikule tekitatud kahju hüvitamise määrad kehtestab: A. omavalitsus E. EV Siseministeerium B. Riigikogu F. EV Keskkonnaministeerium C. Vabariigi Valitsus G. politsei D. EV Rahandusministeerium F. keskkonnaamet 12
Klass: Lehthelviksamblad (Jungermanniopsida) Selts: Paelsamblalaadsed (Metzgeriales) Sugukond: Paelsamblalised (Metzgeriaceae) Perekond: Paelsammal (Metzgeria) Liik: suur paelsammal (Metzgeria conjugata) SUUR PAELSAMMAL Levik Laialdaselt levinud: PõhjaAmeerikas (Alaska, Tennessee) LääneIndias LõunaAmeerikas (Brasiilia, Kolumbia) Türgis Levib nii Lääne kui KeskEuroopas Iirimaalt Austriani. Eestis: Nigula Looduskaitseala Saaremaa SUUR PAELSAMMAL Kaitsestaatus ja ohutegurid Eesti punases raamatus kolmandas, haruldaste liikide kategoorias. Kuulub I kaitsekategooriasse. Rootsis kuulub liik kategooriasse ohulähedased. Metsade kuivendamine. ROHELINE HIIDKUPAR Buxbaumia viridis Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase ROHELINE HIIDKUPAR Süstemaatika Riik: Taimed (Plantae)
liikmesriigid ise. Liikmesriigid peaksid merestrateegiale lähenema tulemusest lähtuvalt, seejuures tuleks olulist tähelepanu pöörata ka piirkondlikule kootööle. Merendusstrateegia on ELi merepoliitika keskkonnaalane tugisammas. (Euroopa komisjon) Elupaikade direktiiv Elupaikade ja linnukaitse direktiivid kohustavad liikmesriike võtma meeteid säilitamaks või taastamaks haavatavate elupaikade ja liikide soodne kaitsestaatus. Tuntuim elupaikade direktiiviga kehtestatud meede on Natura 2000 kaitstavate alade võrgustik. Elupaikade direktiivis on tähelepanu pööratud ka merealade kaitsele, nimelt määratakse selle direktiiviga kindlaks üheksa merelise elupaiga tüüpi, mida peab kaitsma. - Mereveega alaliselt üle ujutatud liivmadalad - Jõgede lehtersuudmed - Mõõnaga paljanduvad mudased ja liivased laugmadalikud - Lõukad - Laiad madalad abajad ja lahed - Karid - Posidonia põhjad
.......................................................................3 Osalus rahvusvahelistes loodus- ja keskkonnakaitse organisatsioonides................................... 3 Kaitsealade süsteem, selle efektiivsus ja prioriteedid.................................................................4 Riigi kaitsealade lühiiseloomustus..............................................................................................6 Sunda kaitstavad liigid ja nende kaitsestaatus............................................................................ 7 Suuremad keskkonnaprobleemid, nende lahendamise perspektiivid..........................................9 Kokkuvõte.................................................................................................................................12 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................12 Sissejuhatus
Belgias, Tsehhis (väga ohustatud), Taanis, Prantsusmaal, Saksamaal (tõenäoliselt välja surnud), Ühendkuningriikides, Luxemburgis, Leedus (tõenäoliselt välja surnud), Poolas (välja surnud), Ibeeria poolsaarel (Portugalis ja Hispaanias), Skandinaavias (foto 2), Venemaal (Valgesse merre ja Põhja-Jäämerre suubuvates jõgedes ning Koola poolsaarel, selgusetu on selle liigi levik Ida-Euroopas ja Siberi aladel) ja Eestis. 10, 11 Ohustatus ja kaitsestaatus Ebapärlikarp kuulub Eesti Punase Raamatu I kategooria kaitsealuste liikide hulka, IUCN-i Punase Raamatu eriti ohustatud liikude hulka, EL elupaiga direktiivi II ja V lisasse ning Berni konventsiooni III lisasse. Sellest tulenevalt on ebapärlikarbi seire peamiseks esmärgiks liigi elupaikade ja populatsiooni seisundi pidev jälgimine, et tagada vajalik informatsioon liigi kaitse korraldamiseks. Seirealad paiknevad ebapärlikarbi levikuala erinevates piirkondades. 12, 13
seisundi säilimine. See on EL looduskaitsedirektiivide alusel loodav kaitsealade võrgustik, mille moodustavad linnualad ja loodusalad. Igal Natura 2000 alal peab rakendama selliseid meetmeid, mis hoiavad ära just seal esindatud Euroopa Liidule oluliste elupaigatüüpide ja liikide elupaikade kahjustamise ning, kui vaja, aidatakse neid taastada. Eesti on seadnud endale eesmärgiks, et kõikidel Natura aladel peab olema siseriiklik kaitsestaatus (hoiuala, püsielupaik, kaitseala). 33. Kaitsealade tüübid, sobivus rekreatsiooniks – Rahvuspargid- erilise rahvusliku väärtusega kaitseala looduse ja kultuuripärandi , sh ökosüsteemide, elustiku mitmekesisuse, maastike ja rahvuskultuuri kaitsmiseks, uurimiseks, tuvastamiseks (Lahemaa rp). Rahvusparkidel on turismil ja rekreatsioonil oluline koht, millel on rõhuasetus loodus- ja keskkonnaharidusel.
Väheatraktiivsed ja tallamisõrnad, mistõttu jääb rekreatiivne väärtus alla keskmise. 31. Natura 2000, mis see on ning kuidas on tagatud Natura alade kaitse Eestis · Natura 2000 on kaitsealade võrgustik, mille eesmärgiks on tagada üle-euroopaliste ohustatud elupaigatüüpide ja liikide elupaikade soodsa seisundi säilimine · Eesti on seadnud endale eesmärgiks, et kõikidel Natura alaldel PEAB olema siseriiklik kaitsestaatus (hoiuala, püsielupaik, kaitseala) 32. Kaitsealade tüübid, sobivus rekreatsiooniks Rahvuspark · Erilise rahvusliku väärtusega kaitseala looduse ja kultuuripärandi, ökosüsteemide, elustiku mitmekesisuse uurimiseks ja tutvustamiseks. · Eestis on 5 rahvusparki: Lahemaa Rahvuspark, Karula Rahvuspark, Soomaa Rahvuspark, Vilsandi Rahvuspark ja Matsalu Rahvuspark Looduskaitseala
Õrn tarn ( Carex loliaceae), (lõikheinalised), LK 2 Rand-ogaputk (Eryngium maritimum), (sarikalised), LK2 Harilik luuderohi ( Hedera helix), (araalialised), LK2 Alpi võipätakas ( Pinguicula alpina ),(vesihernelised), LK2 Niidu-kuremõõk ( Gladiolus imbricatus), (võhumõõgalised), LK2 17 III kategooria 66 liiki soontaimi 16 liiki sammaltaimi, kaitsestaatus sarnane müügikeelule. 10% leiukohtadest peab olema kaitsealadel. Sügislill (Colhicum autumnalis), (sügislillelised), LK3 Aasnelk ( Dianthus superbus) ,(nelgilised), LK3 Kuninga-kuuskjalg ( Pedicularis sceptrum-carolinum), (mailaselised), LK3 Siberi võhumõõk ( Iris sibirica), (võhumõõgalised), LK3 väike vesikupp, Nuphar pumila; valge vesiroos, Nymphaea alba; väike vesiroos, Nymphaea candida mets-vareskold, Diphasiastrum complanatum nõmm-vareskold, Diphasiastrum tristachyum
elupaigatüüpide ja liikide elupaikade soodsa seisundi säilimine. Kuidas ühel või teisel konkreetsel alal toimida, otsustab juba riik ise. Natura 2000 aladel ei ole sätestatud konkreetset kaitsekorda vaid iga riik ise otsustab millise looduskaitsealuse objekti kaitsekorra seal kehtestab (kui üldse kehtestab).Eesti on seadnud endale eesmärgiks, et kõikidel Natura alaldel PEAB olema siseriiklik kaitsestaatus (hoiuala, püsielupaik, kaitseala).Hetkel ei oma veel kõik Natura alad siseriiklikku kaitsestaatust (üksikud veel kaitseta). 32.Kaitsealade tüübid, sobivus rekreatsiooniks Rahvuspark Erilise rahvusliku väärtusega kaitseala looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas ökosüsteemide, elustiku mitmekesisuse, maastike ja rahvuskultuuri kaitsmiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks.Rahvuspargi territoorium jaguneb: loodusreservaadiks,
püramiid-koerakäpp, kõdu-koralljuur, harilik sookäpp, (ainulehine) soovalk, soohiilakas, lõhnav käoraamat, kärbesõis, jumalakäpp, tõmmu käpp, Russowi sõrmkäpp, kaunis kuldking, valge tolmpea, punane tolmpea, palu-karukell, püst-linalehik, Saaremaa robirohi, kõrge kannike, jalgtarn, sagristarn, õrn tarn, rand-ogaputk, harilik luuderohi, alpi võipätakas, niidu-kuremõõk. III kategooria: 66 liiki soontaimi 16 liiki sammaltaimi, kaitsestaatus sarnane müügikeelule. 10% leiukohtadest peab olema kaitsealadel. N: sügislill, aasnelk, kuninga-kuuskjalg, siberi võhumõõk, väike vesikupp, valge vesiroos, väike vesiroos, mets-vareskold, nõmm-vareskold, harilik ungrukold, karukold, paas-kolmissõnajalg, eesti soojumikas, põdrajuure-soomukas, ohakasoomukas, suur soomukas, tumepunane neiuvaip, laialehine neiuvaip, soo-neiuvaip, kahelehine käokeel, rohekas käokeel, kahkjaspunane sõrmkäpp,
paigaseline struktuur, mida kirjeldatakse taimkatte üksuste kaudu. Seire sammuks on 10 aastat, kiiresti muutuvate alade või ekstreemsete muutuste puhul ka vähem. Seire käigus kogutud andmed kantakse andmestikku, mis lisaks üldisele riikliku seire poolt nõutavatele parameetritele sisaldab veel mitmeid teisi iseloomustavaid parameetreid: asukoht, koordinaadid, pindala, rannajoone pikkus, kõrgused ning valdavad kõrguste vahemikud, valdaja, asustus, kaitsestaatus, teised seire- või programmialad, looduslikud, arheoloogilis- kultuurilised ja sotsiaal-majanduslikud väärtused (kasutatakse rannikualade arengukavade koostamiseks), olemasolevad ja võimalikud ohud, maastike muutus viimasel sajandil ja ala uuritus (antakse ülevaade seirealal varem tehtud töödest). Andmed esitatakse ka 1:10 000 mõõtkavas kaartidena. Eri aegade maakattekaartide analüüsi põhjal on iga seireala kohta välja toodud maastiku muutumise trendid
meetrit. Ala on eriti hinnatud kaljuronijate seas. Mägialal leiab rikkaliku taimestiku, üle 390 liigi, näiteks metsroosid, metsorhideed ja lavendel. Ringi lippavad ka jänesed, rebased, metssead ja mangustid. Sapal de Castro Marim Guadiana jõe suudmes asuv Sapal de Castro Marim ja Vila Real de Santo António looduspark on üks tähtsamaid märgalasid Portugalis ja on tunnustatud rahvusvaheliselt Ramsari seadusega. Selle ala spetsiaalne kaitsestaatus võlgneb tänu faktile, et märgala ökoloogia on väga mitmekesine. Soolased sooalad on koduks paljudele taimedele ja loomadele. Kuivad alad koosnevad kiltkivist, punasest liivakivist, liivaribadest ja kaljudest, samuti kõrgematest aladest. Loodusliku keskkonnana suurele hulgale loomaliikidest on Sapal de Castro Marimi looduspark koduks tuhandetele veelindudele, kes tulevad sinna ideaalsete pesitsustingimuste otsingutel või tallveaja üle elamiseks
annaabi.ee 
