Vanaaja konspekt kaartidega
On põhjust arvata,
et faalanksis olid kõik, kes suutsid endale lubada kilpi, kiivrit ja oda. Vaesed kodanikud ei suutnud seda
relvastust tagada. Ilmselt hopliitidena teenisid aristokraadid ja keskmise jõukusega mehed.
Kreeka kodanikusüsteemi alus on, et kes osaleb sõjaväes, on ka kodanik ja osaleb linnaelus. St vaesemad
kodanikud ei omanud ka õigust olla täisväärtuslikud kodanikud. Kümneedid- paljad, kes olid ilma
kaitserelvastuseja ja olid lihtsalt vibuga, odade jne, aga nad ei osalenud täieväärtuslikult. Nende õigusi võis
piirata. Sõjalises mõttes ei olnud aristokraadid otsustavamad või tähtsamad. Faalanks pidi ühendama
kogunikkonna, sest see nõuab teatud treeningut ja ühtsust.
Agoraa koondas kõiki kodanikke. Kodakondsuse andmine/omamine erines linnriigiti. Normaalne oli see, et
kõik põlised mehed osalesid. Rahvakoosoleku otsus oli lõplik. Juhtroll poliitilises elus oli aristokraaditel.