kohaselt kohustati kaitsma Belgia neutraliteeti. Nii kuulutaski Suurbritannia 4.augustil Saksamaale sõja. Inglased suundusid Belgiat kaitsma ja saatsid 100 000-mehelise Briti ekspeditsiooniväe ka Prantsusmaale, et aidata tõkestada sakslaste edasitungi Monsi ja Charleroi piirkonnas. Paraku hakkas Joffre sakslaste tugeva rünnaku all taganema, kuni jõudis Marne'i jõe taha. Siin läks Prantsuse vägedel korda sakslaste edasitung 8.septembril peatada. Pärast seda asusid mõlemad vastased kaitsepositsioone kindlustama ja kolme kuuga rajati La Manche'i äärest Sveitsi piirile ulatuv kaevikutega rindejoon. Sõja ajal nimetati Suurbritanniat, Prantsusmaad ja Venemaad liitlasteks ehk liitlasriikideks. Sakasmaad, Itaaliat, Austria-Ungarit ja nende liitlasti tähistati aga terminiga Keskriigid. Mõlemad pooled püüdsid toota üha rohkem ja rohkem ka niisuguseid relvi nagu näiteks mürkgaas. Loodeti, et niisuguste relvade abil läheb neil korda sõda lühendada, aga see kestis ikkagi
Machiavelli toob tänapäeva ainuvõimu all olevate maade iseärasusi-Veneetsia , Firenze- esimesed linnriigid, mida kasutab ta väga tihedalt kirjeldades nende linnriikide rahva eripära ja nende linnade erilisust viidates külluslikule ajaloole- valitsejate seisuneid ja seisuseid, tugevusi ja nõrkuseid ning nende rünnakuid- alustati ka võõramaalaste palkamist võimu kindlustamiseks sõdimise teel-ning kaitsepositsioone. Viidatakse sellele, et valitsejal peavad olema kindlad alused oma võimule,muidu satub ta paratamatult hätta. Üks parimaid lõike mida ma lugesin mitmeid kordi üle, et endale see mällu jäädvustada -Valitseja peab- lugema ajalooraamatuid ning pöörama neis tähelepanu suurmeeste ettevõtmistele, uurima nende tegevust sõjas, lahkama nende võitude ja kaotuste põhjusi- et olla suuteline vältima viimaseid ja jäljendama esimesi; eelkõige tuleb tal
Sellega sai Eestimaast (Põhja-Eesti) ja Põhja-Liivimaast (Lõuna-Eesti) üheks haldusüksuseks liidetud Eesti autonoomia elementidega omavalitsuse (eestlased olid ainsad kõigi Venemaa vähemusrahvuste hulgas, kellel see õnnestus). Kubermangukomissari juurde moodustati omavalitsuskoguna Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu (Maapäev) -- esimene üle-eestiline esinduskogu. Eesti piiridele rajatud hästikindlustatud kaitsepositsioone rünnates suuri kaotusi kandnud Nõukogude Vene ja Eesti vägede vahel sõlmiti 31. detsembril 1919 relvarahu ning 2. veebruaril 1920 kirjutati Tartus alla Eesti Vabariigi ja Vene NFSV vahelisele rahulepingule. Sellega tunnustas Venemaa esimese riigina Eesti iseseisvust de iure, loobudes "igaveseks ajaks kõigist suverään-õigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta". 14 kuud kestnud Vabadussõjas sai Eesti poolel surma 3588 ja haavata 13 775 inimest.
Lisaks olid väeüksused saanud täiendust Riias ja Ogres reservis olnud vägede arvelt. Hoolimata headest positsioonidest, mis pakkusid eeskätt ideaalseid looduslikke veetakistusi, oli sakslaste moraal väga madalale langenud. Kuigi ka Eesti väed said täiendusi, oli neil probleeme varustusega, kuna rinne oli väga kiiresti liikunud ning peamine varustuskanal, raudtee, oli Amata silla juures purustatud. Lahingud Riia ümbruses 28. ja 29. juunil ründasid Eesti väed edutult sakslaste kaitsepositsioone ning 29. juunil saabusid kolm laiarööpmelist soomusrongi, mis seni olid pidanud ootama Amata silla parandamist. Üldine pealetung planeeriti järgmise päeva keskpäevaks. Kuigi polgud tungisid Landeswehrile vastu, suruti ta peagi tagasi üle Gauja jõe. Samal ajal üritasid sakslased järvede vahelise raudtee piirkonnas ise vasturünnakut alustada toetades seda tugeva kahuritule, gaasi ja lennukitega. Rünnakud tõrjuti küll Eesti vägede poolt tagasi, kuid vasturünnakule
Fastsinatsioon Sõnumis sisalduv emotsionaalne info, mis või anda kuni 90% propaganda mõjust. Hall Propaganda PS pole objekti poolt tuvastatav. Näide: kuulujutt Hirm Suur emotsionaalne pinge. Ratsionaalne info puudulik. Ideoloogia SULETUD PARADIGMA, kus iga idee välistab iga sellest ideest erineva idee. Infosulg Infomahtu reguleeriv propagandavõta, mis on soodne kuulujutu tekkeks. Initsiatiiv Esmarünnak, mis surub vastase kaitsepositsioone. Saavutatakse äratades avalikkuse tähelepanu. Intriig Konflikti esilekutsumine mõjutades vastasleeri esindajaid psühholoogiliselt. Isolatsionism Keskendumine ainuüksi vastusele arvestamata publikuga. Kompetentsus Autoriteetsus, mille annab tunnustatud asjatundlikkus. Konflikt Lahenduseta pingeseisund vastasleeris. Kujutlus Tunnetusprotsessi lüli, mis tekib taju ning mõiste tulemusena. Kuuldus Sündmuste edasise arengu tõlgendus
liigutus võib midagi tähendada. Selle uurimine on väga põnev ja tasuv töö. Kehakeel võib inimese tundmaõppimisel suureks abiks olla, juba esimesel käepigistusel võib teha omad järeldused teise isku kohta. Varem igapäevases vestluses teiste inimestega ei pannud ma kehakeelele mingit rõhku, aga nüüd jälgin ma vestluskaaslaste kehakeelt, et aru saada, mida inimene püüab selgeks teha või kas teda üldse huvitab antud vestlusteema. Enda puhul olen tähele pannud mitmeid kaitsepositsioone just ristatud käte puhul. Ma pole varem sellele nii palju tähelepanu pööranud, aga nüüd näen, kui tihti ma vestluste ajal käed ristan, mis pole vestluskaaslase suhtes üldse ilus. Olen täheldanud ka seda, et valetades inimene tõesti hakkab nina sügama ja pilk hakkab mööda tuba ringi ekslema. Tänu sellele on väga kerge aru saada, kes valetab. 14 Kasutatud materjal Nierenberg, G
Sellest võidust said indu sakslased, kes alustasid pealetungi Varssavile. Linna vallutada ei suudetud. Stabiliseerus ka idarinne. Austria ei saavutanud ka Serbia vastu mingit edu. Saksa laevastik suudeti aga inglaste poolt hävitada ning sakslastel oli merel võimalus võidelda vaid allveelaevadega. 1915. Läänerindel ei suutnud kumbki pool edu saavutada. Kaitsepositsioone kaitsvad relvad olid mõlemal pool paremad kui rünnakuvahendid. Ka 22.04. esmakordselt kasutatud keemiarelv ei aidanud sakslastel rindest läbi murda. Pikaajaline sõda ähvardas lõppeda sakslaste lüüasaamisega, sest juba hakkasid nad puudust tundma igasugustest materiaalsetest ressurssidest. Otsustati, et ainus võimalus on korraldada pealetung Venemaale. Seda ka tehti. Vene armee kandis suuri
lahkuda. Eesti vägede edukusest innustust saanud lätlased asusid novembri alguses vene-saksa vägede vastu novembrikuu alguses vasturünnakule, mille tagajärjel puhastati neist kogu Läti territoorium. Bermondtiaad lõppes lüüasaamisega - armee lagunes ja 23. novembril andis ta oma viimased väeriismed Saksa riigi kaitse alla. NARVA KAITSELAHINGUD 1919. a.SÜGISEL. Seoses Loodearmee lüüasaamisega Petrogradi all, asusid Eesti väed tugevdama Viru rinde kaitsepositsioone. Lisajõude Narva kaitsmiseks toodi stabiliseerunud lõunarindelt. Kaotusest demoraliseeritud Loodearmee juhitamatus ja tema taganemine eesti vägede selja taha sundisid vabariigi valitsust võtma vastu otsust nende desarmeerimiseks. Enamus vene valgetest relvitustati ning interneeriti. Seega jäid Narvat kaitsmise põhiraskus Eesti vägedele.Vaid vähesed võitlusvõimelised vene valgete üksused jäid rindele eestlaste kõrvale. Loodearmee riismeid jälitav Punaarmee jõudis 16
sõja, sõja kuulutavad ka Austraalia, India ja Uus Meremaa 1940 veebruar 4 Jaapan teatab oma neutraliteedist Euroopas toimuva 5 britid ja prantslased otsustavad teha dessandi Norra, suhtes. Sama teeb USA järgmisel päeval et takistada Saksamaa plaane seal. Operatsioon pidi 7 Prantsusmaa hakkab võtma kaitsepositsioone algama 20. Märtsil Saksamaa piiril Märts 1940 17 Nõukogude Liit ründab Poolat idast 12 Soome ja NSVL sõlmivad Moskvas rahulepingu, 27 Saksa ja Prantsuse armee on vastakutti vastavalt mille järgi tuli Soomel loovutada Karjala maakitsus ja Siegfriedi ja Maginot' liini taga anda Hankos Punaarmeele sõjaväebaas
x (Dünaamiliste) võimekuste arendamine Innovatsiooni puhul kehtib Pareto 20-80 printsiip, st, et 80% (mõningatel hinnangutel kuni 90%) innovatsiooniprojektidest kukub läbi. Avatud innovatsiooni eesmärgiks on rohkema saamine vähemate vahenditega. Põhilisteks variantideks selle saavutamiseks on äripartnerite, avalike organisatsioonide või lausa lõppklientide kaasamine arendustegevusse. Traditsiooniline äristrateegia seisneb selles, et ettevõtted võtavad oma konkurentide suhtes kaitsepositsioone selle asemel, et rõhutada uuendustele avatust. Viimasel ajal on ettevõtted hakanud aga pooldama hoopis uudseid ärimudeleid, mis põhinevad kollektiivsete teadmiste jagamisel läbi avatud innovatsiooni. Avatud strateegia raames püüavad ettevõtted lähtuda nii traditsioonilisemast käsitlusest kui ka avatud innovatsioonist, mille kaudu on firmal võimalik parendada väärtuse loomist. Avatud strateegia seisneb ühtlasi uute, leidlike, ärimudelite tutvustamises uuenduslike ettevõtete poolt