Võib olla nii luuleline ,kindlat ülesehitust järgiv kuid ka vastupidi konkreetne ja emotsioonitu. Kui muistend püüab tõsiseltvõetavuse huvides lisada teatud fakte (asukoht, keegi kes oli kohal, tuntud tegelased), siis memoraat keskendub rohkem kogemuse edasiandmisele ja sisaldab kogemuse seisukohalt (mitte kuulaja seisukohalt) olulisi fakte. 41. Nimeta kahte eesti rahvausundi uurijat ja nende olulisi teoseid. Reet Hiiemäe sari eesti rahvausundi erinevate valdkondade kohta(armastus, kaitsemaagia, ended ja ennustused) “Ended ja ennustamised eesti rahvausundis“, „Kaitsemaagia eesti rahvausundis“. Oskar Loorits „Eesti rahvausundi maailmavaade“ Uku Masing „Eesti usund“ 42. Missugused usundilised arusaamad avalduvad eesti mardipäevakombestikus? Usk hingedesse, sandid kui hinged kes tulevad pikalt rännakult kaugest teispoolsusest. Viljaõnne toomine külastatavatesse peredesse. 43. Kirjelda A. van Gennepi siirderiituste mudelit. Too kolm näidet inimelu keskse
maailmaga. Osaliste suhe ettevõtmisse on kahtlemata individuaalselt erinev, aga valdavalt on suhtlemine vaimudega ennem närvekõditav seltskondlik mäng kui rahvausundiga seotud kardetav tegevus. !16 4. Intervjuu Viisin läbi intervjuu tuntud rahvaluule doktorandi ja Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna teaduri Reet Hiiemäega. Tema avaldatud teoste hulka kuuluvad näiteks ,,Väike deemonite ja vaimolendite leksikon’’ ning ,,Kaitsemaagia Eesti rahvausundis’’. Olen mitmeid lisaallikaid samuti kasutanud, mis on Reet Hiiemäe kirjutatud ja Tema kirjandus puudutab selle uurimistöö teemat kohati palju. Intervjuu on läbiviidud e-maili teel ning kogu tekst on allikast otse kopeeritud ja lõppu lisatud minupoolne analüüs. 1. Kui kaua olete uurinud kummitusnähtusi? Sõna kummitus on üsna ebamäärane, see võib tähistada nii deemonlikku kodukäijat või tonti, aga ka üldisemalt vaimu või viirastust
viide hoidumisele kõiksust mõistetega/mõistetesse piiritleda Mida keel mäletab? Käsi:käendus, kätte saama, (päikese) käes olema, käsilane, parem käsi, käemees jne. Kehaosade ainsus-mitmus: saapad jalas, poole silmaga, poole kõrvaga Jumal, vägi, ilm kui millegagi rõhutajad: jummala lahe, väga ilus, ilmvõimatu jne. Vandumine kui väga polüfunktsionaalne kõnetegu: võimendamine, kaitsemaagia, psühholoogilise tasakaalu taastamine, needmine III Traditsioonilise maailmapildi ruumitunnetus Traditsiooniökoloogiline religioonitüüpide muutumine soomeugrilastel Eluviisid Usundilised iseärasused Arktiliste ja sub-arktiliste küttide kultuur Maailmaloomine, šamaanid, loomade jumalus, loomaliikide haldajad, mobiilsed altarid
hoidumisele kõiksust mõistetega/mõistetesse piiritleda Mida keel mäletab? · Käsi:käendus, kätte saama, (päikese) käes olema, käsilane, parem käsi, käemees jne. · Kehaosade ainsus-mitmus: saapad jalas, poole silmaga, poole kõrvaga · Jumal, vägi, ilm kui millegagi rõhutajad: jummala lahe, väga ilus, ilmvõimatu jne. · Vandumine kui väga polüfunktsionaalne kõnetegu: võimendamine, kaitsemaagia, psühholoogilise tasakaalu taastamine, needmine III Traditsioonilise maailmapildi ruumitunnetus Traditsiooniökoloogiline religioonitüüpide muutumine soomeugrilastel Eluviisid Usundilised iseärasused Arktiliste ja sub-arktiliste küttide kultuur Maailmaloomine, samaanid, loomade jumalus, loomaliikide haldajad, mobiilsed altarid
mõiste "haigus"). Igale ebameeldivale fenomenile on ette nähtud vastu- või tõrjetegevus, kuid otseses mõttes ravimisega pole veel siiski tegemist. Aja jooksul süveneb komme haiguse põhjustele jälile jõuda eesmärk iseenesest loogiline: kui ei tea põhjust, pole ka tagajärgedega võimalik tegeleda, ravi läbi viia. Lisaks toob haigustekitaja nime/olemuse vms teadasaamine võimu tema üle / kaotab tema kaitsemaagia. Vajadusel haiguse põhjust seletada on ka teoreetilisem alus: 22 1. Ajaloolisest perspektiivist on tegemist traditsioonilise ravimise ideoloogilise sisuga; 2. Individuaalsest perspektiivist tuleb teadmist haiguse tekitaja kohta näha kui psühhoteraapilist vahendit; 3. Sotsiaalpsühholoogilises perspektiivis defineeritakse põhjuse kaudu nii haige, kui ravija, aga ka kogukonna roll laiemalt, antud haiguse tekkes ja ravis.