kodanike liit Eesti Kaitse Liit. Sõjaministrile allutatud EKLi ülemaks sai kindralmajor Ernst Põdder, juhatuse esimeheks aga Johan Pitka. Esmalt tegutseti põhikirja ja seaduseta, ent ükski põhikiri ega seadus poleks antud olukorras suutnud EKLi suunata paremini kui eeltoodud juhatuse otsusest lähtuv põhimõte: toimida ausa tahtega isamaa heaks. Kaitseliidu ülesandeks sai sisekaitse organiseerimine ja elluviimine, mis sõjaoludes nõudis organisatsiooni arvulist suurendamist, sest kaitseliitlaste read olid hõrenenud meeste rindele minekuga nii vabatahtlikena kui ka rahvaväkke mobiliseerituina. 1919. aasta jaanuaris muudeti EKLi kuulumine kohustuslikuks kõigile 1860- aastastele meeskodanikele, kes ei kuulunud mobilisatsiooni alla. Isegi Eestis elavad muulased sakslased, lätlased, venelased jt pandi noort vabariiki teenima. Kaitseliitlaste read kasvasid ja ületasid lõpuks rahvaväe arvukuse. 1920. aasta 1. veebruari seisuga oli Kaitseliidus 125 000 kaitseliitlast
loomisele asunud rahvast. Noorele riigile muutus see Vabadussõjaks ja loomulikult astusid esimestena ründajaile vastu kaitseliitlased. Riigi kaitsmine välisvaenlaste vastu osutus aga vabatahtlikule organisatsioonile siiski ülejõu käivaks ja nii püstitati see ülesanne loodavale sõjaväele. Kaitseliidu ülesandeks sai sisekaitse organiseerimine ja elluviimine, mis sõjaoludes nõudis organisatsiooni arvulist suurendamist, sest kaitseliitlaste read olid hõrenenud meeste rindele minekuga nii vabatahtlikena kui ka rahvaväkke mobiliseerituina. 1919. aasta jaanuaris muudeti EKLi kuulumine kohustuslikuks kõigile 1860-aastastele meeskodanikele, kes ei kuulunud mobilisatsiooni alla. Isegi Eestis elavad muulased sakslased, lätlased, venelased jt pandi noort vabariiki teenima. Kaitseliitlaste read kasvasid ja ületasid lõpuks rahvaväe arvukuse. 1920. aasta 1. veebruari seisuga oli Kaitseliidus 125 000 kaitseliitlast.
loomisele asunud rahvast. Noorele riigile muutus see Vabadussõjaks ja loomulikult astusid esimestena ründajaile vastu kaitseliitlased. Riigi kaitsmine välisvaenlaste vastu osutus aga vabatahtlikule organisatsioonile siiski ülejõu käivaks ja nii püstitati see ülesanne loodavale sõjaväele. Kaitseliidu ülesandeks sai sisekaitse organiseerimine ja elluviimine, mis sõjaoludes nõudis organisatsiooni arvulist suurendamist, sest kaitseliitlaste read olid hõrenenud meeste rindele minekuga nii vabatahtlikena kui ka rahvaväkke mobiliseerituina. 1919. aasta jaanuaris muudeti EKLi kuulumine kohustuslikuks kõigile 1860-aastastele meeskodanikele, kes ei kuulunud mobilisatsiooni alla. Isegi Eestis elavad muulased sakslased, lätlased, venelased jt pandi noort vabariiki teenima. Kaitseliitlaste read kasvasid ja ületasid lõpuks rahvaväe arvukuse. 1920. aasta 1. veebruari seisuga oli Kaitseliidus 125 000 kaitseliitlast.
Talvespordi Liit moodustati 1921.a. ja tegutses kuni 1940.a.-ni. Sellest perioodist Eesti suusaspordi edendamisel tuleks ära märkida kahe mehe teeneid. Elmar Lepp töötades Eesti Kaitseliidu spordipealikuna, ETL esimehena 1934-1937.a. ja juhatuse liikmena, tegi ära suure töö suusaspordi arendamisel s.t. rahvahulkadesse viimisel organiseerides suusaseppade (-tislerite) kursused, muretsedes Skandinaaviamaadest suusavarustust, korraldas kaitseliitlaste meeskonnaga Soome lahe ületamise Aserist Kotkasse, samuti KL malevate teatesõidu ümber Eesti, Tallinn-Valkla-Tallinn kaitseorganisatsioonide meeskondade teatesõidud, Eesti meistrivõistluste algatamine, organiseeris eestlaste osalemise rahvusvahelistel suurvõistlustel 1936.a. Garmish-Partenkircheni taliolümpial ja 1938.a. Lahti MM-l, samuti üleriiklikud Kaitseliidu võistlused ja osavõtu rahvusvahelistest jõukatsumistest 1936.a. Zakopanes Poolas ning 1937.a
Selles küsimuses vastas 80% küsitletutest,et see on põhjendatud ja kaitseväelased peavad osalema välismissioonidel.Põhjendusteks toodi,et kui Eesti tahab,et teda tulevikus aidatakse,siis peab ta ka teisi riike abistama. Seitsmes küsimus oli millist kasu on kaitseväelased NATO vägedes teenides saanud või on see neile pigem kahjuks tulnud.Küsitletavad vastasid,et välismissioonidel teenimine on kaitseliitlaste kutseoskusi suurendanud,nad on saanud väga hea väljaõppe,peale selle on nende silmaring avardunud ja nad on saanud reisida ning elada teiste kultuuridega kõrvuti.Negatiivse poole pealt toodi välja suur ohutegur.Võimalik on saada surma või vigastada end lahingute käigus.Pikaajaline kodunt äraolek ja võõrdumine perest.Ka ei pea igaühel närvisüsteem vastu pidevale pingele.Uuringu käigus selgus,et poolt ja vastu argumendid selles küsimuses olid üsna
vanad ja rahvaväkke võtmisest vabaks jäänud otsekohe astuma Eesti Kaitseliitu, kellel on ülesandeks korra ja julgeoleku kaitsmine ning valitsusasutuste toeatamine nende sääduslikkude nõudmiste täismisel. Kaitseliitu vastuvõtmine sünnib kaitseliidu staabis, mis esialgu maakonna-valitsuste ruumides asub, igapäev kella 10-12 ja 3-5 päeval. Üle 50 a. vanade Kaitseliitu astumine on vabatahtlik." (Kivirähk 1937, 43) 1920.aasta 1 veebruari seisuga oli Kaitseliidus 125000 liiget. Kaitseliitlaste ülesanded olid sõja-ajal erinevad. Kaitseliitlased pidid täitma nii politseinike, vanglaametnike ja 4 piirivalvurite kohustusi, lisaks pidid nad ka võtma enda kanda erinevate riigiasutuste töö. Näiteks Kaitseliit viis ellu nii sundmobilisatsiooni, tegeles tagalas kohtupidamisega, rekvireeris rindele toitu ja sunnivilja. Tänu ülal nimetatud tegevustele ei olnud Kaitseliit peale
Näiteks 1937.aastal viis NKK Pärnumaa ringkonna Jakobi (Pärnu - Jaagupi) jaoskond läbi kampaania "Kõik mundrisse!" naiskodukaitsjad võtsid endale ülesande, et kõik nende malevkonna kaitseliitlased peavad saama korraliku vormiriietuse. Selleks koguti kaitseliitlastelt taluomanikelt villa, millest valmistati lõng ja lasti see käsitöönduslikult kududa kangaks, misjärel õmmeldi mundrid. Eesmärk täideti 1938.aasta võidupühaks, kui tähistati KL 20.aastapäeva. Kaitseliitlaste puhul, kel villa anda polnud, muretsesid naised selle omal kulul, kuid see kaitseliitlane sai loa kanda vormi ainult KL üritustel ja organisatsioonist välja astudes oli ta kohustatud vormi tagastama. Sanitaaralal korraldati esmaabi-, samariit-, tervishoiu- ja gaasikaitsekursusi. Oma teadmistega tagati sanitaarvalvekorrad Kaitseliidu laagrites, manöövritel, 5 laskevõistlustel jm. Selles vallas tegi Naiskodukaitse koostööd Tartu Tervishoiu
” Aasta Toomal möödus peaaegu täielikus isoleerituses – puudus postiteenus, ajalehed ei jõudnud Toomani ja mujal maailmas toimuv jäi kaugeks. Inga on kirjutanud: “Meil läheb hästi ja meil on kahju nendest, kes peavad Tartus elama. Palju parem on elada nii, nagu väljaspool Toomat polekski midagi.” Siis aga jõudis punaste pealetung ka nendeni. Viimasel hetkel jõudis pere põgeneda Tartusse. Mõni päev hiljem võtsid bolševikud linna üle ning algas endiste kaitseliitlaste, Eesti sõdurite ja ohvitseride, jõukamate kodanike ja majaomanike ning saksa soost kodanike ja vaimulike massiline arreteerimine ning hukkamine. Ka Arved langes vangistusse, aga enne kui surmaga lõppevate ülekuulamiste järg jõudis temani, sekkusid Tartus toimuvasse Eesti väed. Arved oli jälle vaba mees, kuid vaid mõni tund varem olid selle Kompanii tänava maja keldris 33 süütut Arvedi kaasvangi oma elu juba kaotanud. Kõigi hukatute pead ja kehad olid purustatud
relvi kaitseliidule. Olles nimetatud Ajutise Valitsuse poolt Tartumaa Kaitseliidu ülemaks, ilmub Kuperjanov ühel novembripäeval ratsakaitseliitlaste ja relvastatud koolipoiste salkadega Tartu raekoja ette, valmis alustama lahingut, kui sakslased peaksid tegema takistusi kaitseliidu salkade jäämiseks Tartusse. Saksa komandatuuri hoonest jookseb rüsinal välja valvekompanii, kuid ei julge esialgu kohe kaitseliitlaste vastu midagi ette võtta. Raekoja platsile kogunenud rahvamurd aga tervitab vaimustunud hüüetega kodukaitsjaid. Verevalamine jääb siiski tulemata ja seda tänu Kuperjanovile, kes teeb saksa ohvitseridele selgeks eestlaste seaduslikult õigustatud nõudmised. Kaitseliit jääb linna ja õhutuks on kogu linn rahvuslippude ehtes. Sakslaste lahkudes linnast algab otsekohe 2. eesti polgu formeerimine ja kaitserinde loomine Tartu ette. Selle organiseerimise kaalukaim osa langeb
14. detsember - Punaarmee Läänerindel vallutab Kooraste ja Kanepi. 15. detsember - Punaarmee vallutab Põhjarindel Kunda 15. detsember algas Rägavere lahing, milles osales ka Eesti kommunistide 3. Tartu kommunistlik polk 16. detsember - 7. armee - 6. Kütidiviisi väeosad vallutavad Põhjarindel Wesenbergi ehk Rakvere. 17. detsember - Punaarmee vallutab Läänerindel Valga linna. 17. detsember - Tallinnas toimub kohalike kommunistide mässukatse, mis kooliõpilastest kaitseliitlaste poolt maha surutakse. Ajutine Valitsus annab sisekorra kindlustamiseks linnades ja maakondades kindral Ernst Põdder'ile ülemjuhataja õigused. 21. detsember - Punavägede lähenemisel Läänerindel Tartule, lahkuvad eesti väed Tartust enne 7. armee 2. Novgorodi kütipolgu väeosad punaüksuste sinna jõudmist. Linna kaitset ei suudeta organiseerida. 23. detsember loodi Eesti vägede ülemjuhataja institutsioon. Vägede ülemjuhatajaks määrati polkovnik Johan Laidoner
sideteenistuspostide ning õhuvaatlus-teadustamis ja sidepostide radistid. Komandandile oli juba algusest peale selge, et keegi on saanud koodi enda valdusse ja annab dešifreeritud teateid sakslastele edasi. Jelissejev käskis reeturi üleseotsimiseks ja tema raadiojaama avastamiseks kõik abinõud kasutusele võtta, ent otsinud nii Saaremaal kui Muhus ja Hiiumaal ei andnud tulemusi. Ja alles praegu saadi teada kaitseliitlaste kallaletungist vaatlus- ja sideteenistuspostile. ,,Kaua mängisid nad meie radiste. Tuleb tugevdada vaatlus ja sideteenistuspostide ning õhuvaatluspostide valvsust !'' ,,Juba hommikul käin ma paljude postide juures ära'' lubas Kopnov, kes mõistis et komandandi sõnad käivad ka poliitosakonna kohta. ,,Õige, poliitosakonna ülem. Võtke postid oma hoole alla,'' nõustus kindral. Juhtum Ruhnuga pani teda Riia lahe loodeosas asuvat saart uut moodi hindama. Tõepoolest, kas ei peaks seda
Maaväed liitusid revolutsiooniga, lehvisid punased lipud. Nõuti: 1) Tagasipöördumist koju, sest sõda saab koheselt läbi, 2) Nõuti maanõukogu kokkukutsumist, kuid see oli raske, sest nad olid erinevatest Eestimaa linnadest. 11. novembril toimus ajutise valitsuse avalik koosolek, kus otsustati: 1) Taastada ajutise valitsuse tegevust, 2) Võta üle Bürgerewhri omakaitse ning asendada Eesti omakaitsega ehk Eesti kaitseliit. Relvastatud kaitseliitlaste patrull saadeti Tallinna tänavatele, see levis üle kogu Eesti. Määrati ametisse suuremate linnadesse kaitseliidu ülemad. Saksamaa lüüasaamine, Compiegne'i relvarahu, väljaastumised Tallinnas, võimu ülevõtmine, Riia leping: Saksamaa lüüasaamine: Saksamaa hakkas Eestist ja Lätist paremaid võitlusvõimelisi vägesi Lääne rindele ümberpaigutama. Kuna Antaadi leerist välja langenud Venemaast, tuli asemele USA. Jõudude vahekord muutus septembris 1918,
Naiskodukaitse on 1927. aastal loo- nud nii mõnegi eluohtlikku seisundis- dud Kaitseliidu eriorganisatsioon, se sattunud inimese. Reservohvitserid kes koondab isamaalisi ja teotahteli- saavad põhitööst vabal ajal rakendada si naisi kogu Eestist. Naiskodukaitse juhioskusi vabatahtlike kaitseliitlaste peab oma sihiks suurendada naiste pealike või kitsama eriala (meditsiini, aktiivsust ühiskonnas ning võimalda- side, pioneeriteenistuse jne) spetsia- da neil osaleda nii enda kui ka kogu listidena. rahva turvalisuse tagamises. Ühendus Üha enam kaasatakse kaitseliitlasi ka on keskendunud juhtide koolitami-
annaabi.ee 
