alla. 21.märtsil 17.juulini tegi Saksa vägi Arrasist Reinini ulatuval rindel neli suurt pealetungi, ohustades uuesti Pariisi. Aga pealetungid ei toonud strateegilist edu. Lisaks lahingutes hukkunutele langes gripi tõttu rivist välja ligi pool miljonit kurnatut ja nälgivat meest. 15. juulil alanud II Marne'i lahing läks algatus lõplikult Antandile, kuna liitlasjõududele oli lisandunud 1,2 miljonit USA sõjaväelast. Augusti lõpuks paisati sakslased tagasi kaitseliinini, kust nood märtsipealetungi alustasid. 28. oktoobril algasid Saksa sõjalaevastikus rahutused, mis 3. novembril paisusid revolutsiooniks. 9. novembril loobus keiser Wilhelm II troonist. 11. novembril kirjutasid Antandi ja Saksamaa esindajad alla Compiegne'i vaherahule, mis lõpetas 4 aastat 3 kuud ja 13 päeva kestnud sõja. Saksamaa alistus ning kohustus 31 päevaga evakueerima ja demilitariseerima Reini jõe vasaku kalda ning parema kalda 50 miili ulatuses, vastutasuta vabastama sõjavangid
Sakslased pandi seisma, öösel saabus eestlastele abivägesid ja järgmisel päeval läksid eesti väed vastupealetungile.võidujoovastus;tungiti aina edasi; 23 juuni hommikul marssisid võidukad eesti väed Võnnusse sisse. Seda päeva tähistamegi täna oma võidupühana. Teekond Riiani ja rahu sõlmimine Landeswehriga; sakslased taganesid;Eesti väed lõida saksa väed taas põgenema ja rühkisid edasi Riia poole.Juuni lõpuks jõuti Riia-lähedaste järvedeni,maailmasõja aegse kaitseliinini,kuhu sakslastel õnnestus koondada märkimisväärsed jõud; lahingud;hõivasid väina suudme(eestlased) johan pitka juhtimisel; olkord oli selge et sakslased riiat enda kä pidada ei suuda;Vaherahu ettepanek;Sõda oli läbi;Antanti kimbutas hirm et eestlased mutuvad Lätis juba liiga tugevaks ja et sõjategevusele enamlusevastase rinde tagalas ei tulegi lõppu.3 juulil Strazde koolimajas alkirjastatud leppe kohaselt pidid sakslased evakueeruma Kuramaale ja sealt saksamaale. 40
* 23. juuni hommikul marssisid võidukad Eesti väed Võnnusse sisse. Seda päeva tähistamegi võidupühana. Teekond Riiani ja rahu sõlmimine Landeswehriga *Landeswehr ja Rauddiviis oli löödud, kuid mitte lõplikult. *sakslased taganesid ja üritasid eestlaste pealetungi tugevatel positsioonidel Incukalnsi juures seisma panna, kuid asjata. * eesti väed lõid sakslased taas põgenema ja rühkisid edasi Riia poole. *juuni lõpus jõuti Riia-lähedaste järvedeni, maailmasõja-aegse kaitseliinini, kuhu saklastel õnnetust koondada märkimisväärsed jõud *29.juunil alanud veristes lahingutes hakkasid eestlased sakslaste kaitse järk-järgult murendama. *selle operatsiooniga sai hakama Johan Pitka juhitud Eesti merevägi *eesti sõdurid valmistusid ülimaks sisemarsiks baltisakslaste hälli. Paraku seda neile ei antud. *sõjameeste suurimaks meelehärmiks võttis Eesri väejuhatus Antandi esindajate nõudmisel vastu sakslaste vaherahulepingu ja Landeswehri sõda oligi läbi.
tagalas 25 täiskomplekteeritud diviisi. Veel 55 diviisi olid formeerimisel kodumaal. 15. juulil alanud II Marne'i lahingus läks algatus lõplikult Antandile (liitlasvägede ülemjuhataja F. Foch). 1. augustiks oli liitlasjõududele lisandunud 1,2 miljonit USA sõjaväelast. Alustanud 8. augustil Montdidieri-Amiens'i lõigus vastupealetungi, purustas Briti vägi juba esimese päevaga 16 Saksa jalaväediviisi (Amiens'i operatsioon 1918). Augusti lõpuks paisati sakslased tagasi kaitseliinini, kust nood märtsipealetungi alustasid. 28. oktoobril algasid Saksa sõjalaevastikus rahutused, mis 3. novembril paisusid revolutsiooniks (Novembrirevolutsioon). 9. novembril loobus keiser Wilhelm II troonist. 11. novembril kirjutasid Antandi ja Saksamaa esindajad alla Compiegne'i vaherahule, mis lõpetas 4 aastat 3 kuud ja 13 päeva kestnud sõja. Saksamaa alistus ning kohustus 31 päevaga evakueerima ja demilitariseerima
tagalas 25 tiskomplekteeritud divisii. Veel 55 diviisi olid formeerimisel kodumaal.[2] 15. juulil alanud II Marnei lahingus lks algatus lplikult Antandile (liitlasvgede lemjuhataja F. Foch). 1. augustiks oli liitlasjududele lisandunud 1,2 miljonit USA sjavelast. Alustanud 8. augustil Montdidieri- Amiensti ligus vastupealetungi, purustas Briti vgi juba esimese pevaga 16 Saksa jalavediviisi (Amiens'i operatsioon 1918). Augusti lpuks paisati sakslased tagasi kaitseliinini, kust nood mrtsipealetungi alustasid. 15. septembril andis liitlaste Saloniki armee Bulgaaria vele tugeva lgi ja 29. september Bulgaaria kapituleerus. Trklased said la Srias ja Mesopotaamias ning 30. oktoober slmis Trgi Mudrose vaherahu. 24. oktoobrist 29. oktoobrini sundis Itaalia oma liitlaste toetusel Austria-Ungari ve taanduma. 24. oktoobril li Ungari ja 28. oktoobril Tehhoslovakkia Austria-Ungari keisririigist lahku. 3. novembril Austria kapituleerus. 28
23. juuni hommikul marssisid võidukad Eesti väed Võnnusse sisse. Seda päeva tähistamegi oma võidupühana. Teekond Riiani ja rahu sõlmimine Landeswehriga Rauddiviis ja Landeswehr olid küll löödud, aga mitte lõplikult. Sakslased taganesid ja üritasid eestlaste pealetungi tugevatel positsioonidel seisma panna, aga asjata. Eesti väed lõod sakslased taas põgenema ja rühkisid edasi Riia poole. Juuni lõpuks jõuti Riia lähedaste järvedeni, maailmasõjaaegse kaitseliinini, kuhu sakslastel õnnestus koondada märkimisväärsed jõud. Kuid isegi see ei suutnud baltisakslaste kaugeleulatuvaid plaane luhtumisest päästa. 29. juunil alanud veristes lahingutes hakkasid eestlased sakslaste kaitset järkjärgult murendama ja hõivasid Väina suudme. Selle operatsiooniga sai hakkama admiral Johan Pitka juhitud Eesti merevägi, kes sõitis jõesuusse sisse ja sundis kahuritulega vaikima Riiat merelt katnud suurtükipatareid.
Nende kõrval mööda mereranda liikus 300-meheline 67. rügemendi I pataljon Hermann Ulrichsi juhtimisel. Samal päeval oli Punaarmee Eesti laskurkorpuse 249. laskurdiviisi üksustest moodustatud motoriseeritud eelsalk (370 meest) 307. üksiku tankitõrjedivisjoni ülema major Vladimir Milleri juhtimisel ülesandega murda läbi kuni Salme külani Sõrve poolsaare alguses. Õhtul jõudis Milleri eelsalk Tehumardi juures sakslaste kaitseliinini. Eelsalga järel liikusid 300 meest 917. laskurpolgu I pataljonist major Grigori Karaulnõi juhtimisel. Kumbki üksus ei teadnud, et neile ligineb selja tagant kaks taganevat Saksa pataljoni, kes omakorda ei teadnud, et Punaarmee üksused olid neist juba mööda läinud. Ritter koos oma pataljoniga taipas esimesena, mis olukorda oldi satutud, kuid jätkas veel mõni aeg külg-külje kõrval marssimist punaväelastega. Ööl vastu 9
annaabi.ee 
