troonipärija tapeti Serbia patrioodi poolt. Suurriikide sõjalised plaanid: Saksamaa plaan: kõigepealt purustada Prantsusmaa ja seejärel rünnata vabanenud jõududega Venemaad. Prantsusmaa vallutamine läbi Belgia ja Luksemburgi ning minna seejärel Pariisi ja suruda Prantsuse väed vastu kindulusti Saksa-Prantsuse piiril. Välksõda taheti ehk 39 päevaga, kogu sõda pidi kestma 3-4 kuud. Prantsusmaa plaan: Kokku oli neil üle 20 plaani. Jäädi lootma passiivsele strateegiale ehk kaitseliinilt Saksa väed lihtsalt jooksevad verest tühjaks. Teati ka Saksamaa plaanist aga seda ei usutud. Venemaa plaan: Loodeti saksamaad lüüa Ida-Preisimaal eeldustest, et sakslaste põhijõud on seotud prantslaste vastase sõjategevusega. Loodeti kõige rohkem oma elavjõu ülekaalule, sest nende armees oli 6 miljonit meest kuid nende relvastus ja väljaõpe olid puudulikud ja aegunud. Inglismaa plaan: Lootis saksamaa purustada liitlaste kätega, pakkudes neile finantsabi ja ise sõjaliselt sekkuda
miljon mürsku) korraga kolme armeekorpusega rünnakut. 23. veebruariks jõudsid nad rünnaku raskuspunktis Bois des Cauresis 5 kilomeetri kaugusele, olles pöörases lahingus maha tapnud kolonel Émile Drianti juhitud kaks pataljoni. Alles siis, kui väed olid tagasi surutud Samogneux', Beaumonti ja Ornesi juurde, taipas prantsuse väejuhatus rünnaku tegelikku ulatust ja kaalu. 24. veebruaril taandus prantslaste 30. korpus ka teiselt kaitseliinilt, kuid äsja rindele jõudnud 20. korpus päästis nad halvimast, viskudes kohe vasturünnakutele. Sel õhtul soovitas Prantsuse kindralstaabi ülem Edouard de Castelnau ülemjuhatajal Joseph Joffre'il saata Verduni alla appi 2. armee Philippe Pétaini juhtimisel. 25. veebruaril vallutasid sakslased (24. Brandenburgi rügemendist) Douaumonti fordi – osalt juhuse, osalt prantslaste hooletuse tõttu. Saksa rünnak pidurdati alles Douaumonti küla lähistel 33.
korraga kolme armeekorpusega rünnakut. 23. veebruariks jõudsid nad rünnaku raskuspunktis Bois desCaures's 5 kilomeetri kaugusele olles pöörases lahingus maha tapnud kolonel Émile Driant'i juhitud kaks pataljoni. Alles siis, kui väed olid tagasi surutud Samogneux', Beaumont'i ja Ornes'i juurde taipas prantsuse väejuhatus rünnaku tegelikku ulatust ja kaalu. 24. veebruaril taandus prantslaste 30. korpus ka teiselt kaitseliinilt, kuid äsja rindele jõudnud 20. korpus päästis nad halvimast, viskudes kohe vasturünnakutele. Sel õhtul soovitas Prantsuse kindralstaabi ülem Castelnau ülemjuhatajal Joseph Joffre'il saata Verduni alla appi 2. armee Philippe Petain'i juhtimisel. 25. veebruaril vallutasid sakslased (24. Brandenburgi rügemendist) Douaumont'i fordi - osalt juhuse, osalt prantslaste hooletuse tõttu. Saksa rünnak pidurdati alles Douaumont'i küla lähistel 33. jalaväerügemendi vihase vastupanu tulemusena
Sõda venis ja soomlased viiisd vanemad mehed rindelt ära ja panid nad äriga tegelema sest Soomel ei olnud enam piisavalt ressurse et sõda jätkata. Punaarmeel oli end kogunud ja oli nüüd ülekaal nii meeste osas kui ka relvadega. 1. Veebruaril 1943 Stalingradis alistus Saksa 6. Armee. Sõõjas oli saavutatud murdepunk, oli selge et Soome peab lahkuma sõjast ja liitlastega rahu sõlmima. Kuid Nõukogude Liit pakkus ebareaalseid rahu lepingut. Soome taganes ühelt kaitseliinilt teisele tekitades suuri kaotusi Nõukogude Liidule. See viimane lahng oli kõige raevukam. Stalin tahtis lisakaotusi vältida ja alustas rahukõnelusi. Taaskord oli rahutingimused karmid Soome pidi loovutama hiljuti vabastatud alad ja Viiburi, 1940 aasta piiri tuli taastada, Saksa väed tuli Sooest välja saata või interneerida, Soome pidi maksma Nõukogude Liidule maksam kompensatsionni : 600 miljonit dollarit kuue aasta vältel. 19. Septembril 1944 kirjutati Moskvas alla relvarahule
rünnakut. 23. veebruariks jõudsid nad rünnaku raskuspunktis Bois des Caures's 5 kilomeetri kaugusele olles pöörases lahingus maha tapnud kolonel Émile Driant'i juhitud kaks pataljoni. Alles siis, kui väed olid tagasi surutud Samogneux',Beaumont'i ja Ornes'i juurde taipas prantsuse väejuhatus rünnaku tegelikku ulatust ja kaalu. 24. veebruaril taandus prantslaste 30. korpus ka teiselt kaitseliinilt, kuid äsja rindele jõudnud 20. korpus päästis nad halvimast, viskudes kohe vasturünnakutele. Sel õhtul soovitas Prantsuse kindralstaabi ülem Castelnau ülemjuhatajal Joseph Joffre'il saata Verduni alla appi 2. armeePhilippe Petain'i juhtimisel. 25. veebruaril vallutasid sakslased (24. Brandenburgi rügemendist) Douaumont'i fordi osalt juhuse, osalt prantslaste Marjanne Priidik 12.c klass
Eesti Laskurkorpuse staap, pärast seda 109. laskurkorpuse (ülem kindralleitnant Ivan Alferov) staap. Korpusele alluva 131. laskurdiviisi (ülem kindralmajor Pjotr Romanenko) väeosad vahetasid välja 249. laskurdiviisi, mis määrati teise eseloni. Koos korpuse suurtükiväeosadega anti 249. diviis 109. laskurkorpuse operatiivsesse alluvusse. Ülejäänud eesti väeosad viidi tagasi mandrile Virtsu rajooni (Eesti rahvas Isamaasõjas 1977, 431). Ranna kaitseliin ( 20.21. oktoober) Ariste kaitseliinilt taganema löödud väeosad taandusid kiiresti rajatud Ranna kaitseliini taha, mida kaitses väga kirju seltskond, mis oli kokku pandud erinevatest väiksematest mereväe ja maavägede üksustest. Kaitse põhijõuks oli mereväe 239. õhutõrjepataljon ja kaitseliini juhiks sama pataljoni komandör korvetikapten Kurt Schulz. Samal ajal hakati rajama ka uut Leo kaitseliini. 20. oktoobril suudeti Ranna kaitseliinil rünnakud tagasi suruda, kuid 21. oktoobril