tsiviilobjekte. Nõukogude vägede uus läbirääkimiskatse algas 1.veebruaril 10-päevase suurtükiväe ettevalmistusega. Uute väejuhtide poolt organiseeritud ja kahe armee võrra täiendatud Punaarmee suurpealetung Soome peakaitseliinile algas 11.veebruaril 1940 15.km läbirääkimislõigul Muolaanijärve ja Karhula vahel .Edasi pidid ka soomlased taganema vahekaitseliinile ,sest Punaarmee oli liikunud suurte kaotuste hinnaga Mannerheimi kaitseliinile .Lõpuks taandusid soomlased viimsele kaitseliinile . Punaarmee surve jätkus raugematu hooga. 3.märtsiks jõudsid Nõukogude väed Viiburi lähistele. Linna pärast puhkesid 10-päevased ägedad lahingud. Soomlased kaitsesid oma suuruselt teist linna ennenähtamatu külmaverelisuse ja ennastsalgavusega. Lõpuks tungis ikkagi Punaarmee linna. Viiburis käisid ägedad lahingud veel kaks tundi pärast seda , kui jõustus Nõukogude Liidu ja Soome vaherahu 13. märtsil 1940 aastal kell 11:00.Linna keskosa jäigi Punaarmeel vallutamata.
ründamist(välksõjaplaan). Inglismaal otsest sõjaplaani ei olnud, ise ei tahetud osaleda. Algul plaaniti mandrile saata ainult 70 000 meest. Liitlastele pakuti finantsabi. Saksamaa loodeti purustada liitlaste kätega. Venemaa plaanis rünnata Saksamaad sel ajal, kui Saksamaa võitleb Prantsusmaaga. Venemaa lootis elavjõu ülekaalule, kuid relvastus ja väljaõpe oli neil puudulik(nn aururulli-plaan). Prantsusmaa lootis oma kaitseliinile. Saksamaale plaaniti teha hoogne pealetung, taheti saada tagasi Elsass ja Lotring(plaan 17). Austria-Ungari ja Itaalia soovisid tugevdada positsioone Balkani poolsaarel. 3.Analüüsi I ms tagajärgi ja mõju maailma arengule: Lagunesid impeeriumid (A- Ungari ja Venemaa). Saksamaa kaotas osa oma territooriumist, lisaks kaotas asumaad ja suurriigiseisundi. Euroopa riigid hakkasid majanduslikult sõltuma USA- st,välja laenati ligi 21 miljardit. Arenes tehnika ja keemiatööstus
A.Kotsak- valgete väejuht Venemaa kodusõjas A.Denikin- valgete väejuht Venemaa kodusõjas L.Konilov- valgete väejuht Venemaa kodusõjas Peter von Wrangel- valgete väejuht Venemaa kodusõjas. A.Kork- Rinde komandör Venemaa kodusõjas. A.Kukk- Rinde komandör Venemaa kodusõjas. Sõja plaanid: 1) Saksamaa- välksõja plaan, lähevad läbi Belgia ja Luxemburgi ja suruvad prantslased vastu Lotringi liini. Peale seda kõik väed venemaa vastu. 2) Prantsusmaa- loodeti vaid oma kaitseliinile Lotring. 3) Venemaa eesmärgiks oli purustada saksa väed Ida-Preisimaal, ebaõnnestusid. 4) Inglismaa tahtis oma plaanid saavutada võõraste kätega finantseerides Prantsusmaad ja Venemaad. Lääne rinne: Sõjategevus algas sakslaste ootamatu sissetungiga Belgiasse ja luxemburgi, edutult. Augusti lõpus toimusid piirilahingud.Belgia Prantsuse piiril seisis sakslaste vastu inglaste ja prantslaste vägi kuid nad sunniti taganema. Septembri alguseks jõudsid sakslased pariisi lähedale
varjata Soome vallutamist NSV Liidu poolt. I periood sõjast kestis detsember 1939 kuni jaanuar 1940, kui Soome väed alistasid Nõukogude jalaväediviisid. Soome võidule aitas kaasa Mannerheimi kaitseliin, mis ehitati 1920 aastal ida poolt tulevateks rünnakuteks. Punaarmee kaotas ca 27 000 meest. Pärast seda suurt kaotust avati sõjaks Soomega 7. Jaanuaril 1940 Põhja rinne. 11. veebruaril 1940 algas Punaarmee uus peale tung Soome kaitseliinile. 15. veebruariks olid sunnitud soomlased taganema oma vahekaitseliinile. 28. veebruariks olid sunnitud soomlased taganema oma viimasele kaitseliinile. Punaarmee surve jätkus raugematu hooga. 3. märtsiks jõudsid Nõukogude väed Viiburi lähistele. Linna pärast puhkesid kümnepäevased ägedad lahingud. Soomlased avasid Punaarmee edasitungi takistamiseks Saima kanali lüüsid ja ujutasid üle Viiburi kirdeosa, kuid see ei takistanud Punaarmeel linna tungimast
Kindralleitnant Schirmeril oli algselt plaan paigutada saarte kaitsele ka juba eelmainitud Mandri-Eestist Muhusse taandunud eesti väeosade riismeid, kuid mandril toimunud kokkupõrked eestlaste ja Saksa väeosade vahel tingisid usaldamatuse ja mehed saadeti Saksamaale. Suures meestepuuduses olev Schirmer eestlaste teenetest siiski päris ära öelda ei tahtnud. Ta tegi Saaremaa Omakaitsele ettepaneku asuda kaitsele Muhus Saksa üksuste selja taha nn. teisele kaitseliinile. Saaremaa Omakaitse ülema Peeter Kangro suhtumine oli jahe. Ka läbirääkimised Omakaitse piirkondlike ülematega ei andnud tulemust. Viimased pöördusid Kangro poole, kelle soovitus oli resoluutne: ,,Kuna Tallinn on langenud ja Eesti Omakaitse likvideeritud, siis nüüd soovitan ma igaühel päästa ise oma nahk." Samas andis ta loa väljastada Omakaitse laost Kuressaares paadimootorite tarvis bensiini, et need saaksid Rootsi sõita (Lahingud Lääne-Eesti saartel).
Idapataljonid sõjategevuses – 658. ja 659. pataljon olid Novgorodi all eesliinil, 660. Idaptaljon Narva all. Punaarmee oli aga Leningradi alla koondanud väe, mis ületas mitmekordselt sakslaste oma. Tekkis isegi oht, et 18. armee piiratakse ümber. Selle vältimiseks asusid 658. ja 659. pataljon taadnumist katma. Selle tulemusel hävitati arvulises vähemuses olles täielikult kogu Punaarmee laskurkorpus. Peale seda taandusid saksa väed aga Eesti piiril asuvale „Panther“ kaitseliinile. Samal ajal oli aga Saksa väejuhatus andnud käsu kõik Eesti väeüksused tagasi kodumaale saata. Idapataljonid formeeriti ümber ja allutati 20. Eesti SS-Diviisile. Sellega kadusid Idapataljonid. Edasi võideldi 20. Diviisi all Sinimägedes ja Auveres. 9 Eesti sõjakangelased II maailmasõjas teenis palju eestlasi Saksa vägede koosseisus, kuid mitte kõik ei olnud jalaväelased kaevikutes
liini, kuid Soome sõjajõud jäid purustamata. 1944 aasta septembris sõlmis Soome NSV Liiduga rahulepingu ja väljus sõjast. Eesti Soomlased olid saanud aru, et Saksa kaotab varem või hiljem, kuid Saksa üritas endiselt Punaarmee vastu võidelda. Soomlased üritasid vaikselt sõjast eemalduda, kuid sakslased tegid kõik selleks, et soomlasi sõjas hoida. 14.jaanuaril 1944 murdis Punaarmee läbi Saksa kaitse Leningradi all, kuid Nord taganes uuele kaitseliinile, mitte ei antud koheselt alla. Stalin nõudis Punaarmeelt Narva ja Eesti kiiret vallutamist, lootes nii Soome endale saada. Veristes Narva lahingutes pandi Punaarmee pealetung seisma ning sakslased võitsid mõned kaotatud alad tagasi. Eesti mehi oli saksaarmees 1944 suveks ligi 50%. Eesti rahvuslik vastupanuliikumine oli teinud tubli üleskutsungi selleks. 1944 aasta suvel viis Punaarmee enamiku oma jõududest Narva alt ära, et alustada suurrünnakut. Murti Soome kaitsest läbi
sajandi alguses ehitatud hooned. Tõenäoliselt püüdis Punaarmee nõnda eestlasi demoraliseerida, kuid pigemini tekitasid hävitavad õhurünnakud eestlastes veelgi suuremat viha Nõukogude võimu vastu. Sõjalise olukorra halvenemine suvel: Pihkva ja Narva langemine, lahingud Sinimägedes, Kagu-Eesti loovutamine, võitlused Emajõe joonel. Nõukogude vägede suvine Narva pealetung viis linna vallutamiseni 26. juulil, sundides Saksa vägesid taanduma Tannenbergi kaitseliinile Vaivara Sinimägedes. Pärast mitu kuud kestnud ägedaid lahinguid õnnestuski neil Narva hõivata, ent mitte rohkem, juulis jätkusid lahingud vaid mõnikümmend kilomeetrit lääne pool Sinimägedes, kust Punaarmeel lõpuks läbi murda ei õnnestunudki. Pärast seda, kui Punaarmee pealetung Sinimägedes oli lõplikult takerdunud, asusid Nõukogude väed ründama Marienburgi liini Kagu-Eestis ja Ida-Lätis. Augusti alguses õnnestuski sõjategevus tuua Eesti territooriumile ning 10
on kolm Littletoni perekonna last, kes elavad koos oma vanematega (Oscari-võitja Angelina Jolie ja e olend kasutab Oliveri seadmeid ta vastu, et meie maailma tungida, peavad Oliveri vanemad (Gill “Koduabiline”, “Vee puudutus”), Oscarile kandideerinud Stanley Tucci (“Näljamängude” filmid, “Min e, et pelgupaika jõuda. Kui komeeditükid kõikjal maailmas linnu maatasa teevad, näevad Garrityd in ad saadetakse Iljinski kaitseliinile vaenlast tagasi hoidma. Nad saavad käsu enne põhivägede saabu lasteks on keskkoolitüdruk ja armutu sarimõrvar. Millie (Kathryn Newton) püüab Blissfieldi keskkool et eelmise läbikukkunud filmi tegemise jaoks laenas Max raha kohalikult gängsterilt Reggie Fontain dades meie loomingulisust. Martin ja tema kolm sõpra, kes kõik on väsinud kooliõpetajad, alustava te ja kaitsetumate eest. Tema pingelised tööpäevad nõuavad täpsust, kaastunnet ja vaprust jääda
annaabi.ee 
