Prantsuse- Inglise põhijõud Belgiasse, et tõrjuda siit otsekui 1941.a. Schlieffeni plaani matkivat pealelööki. 10. mail ründasidki Sakslased, kasutades selleks laialdaselt langevarjuüksusi. Saksa soomusjõudude edasiliikumist toetas tõhusalt lennuvägi. Kummaline sõda 1939-1940 Saksamaa paiskas oma väed kiirelt läände, kus mõlemad pooled kindlustusid Prantsuse-Saksa piirile rajatud Maginot ja Siegfriedi kaitseliinil. Kumbki pool ei ilmutanud erilist aktiivsust. Aktiivsem tegevus käis merel, kus Saksa laevastik üritas läbi lõigata Inglismaa varustusteid see ei olnud edukas. Järgmiseks Hitleri käsuks oli vallutada Norra. 9. aprill 1940 hõivas Saksamaa armee vastupanuta Taani ning ründas Norrat. Norra alistati 1940 suvel.
USA president keelas toorainete ja tööstusseadmete ekspordi Nõukogude Liidule ja andis Soomele 30 miljonit dollarit laenu.Punaarmee ei suutnud Soomet vallutada, kuna 1937 aastal tehtud juhtkonna puhastuses kõrvaldati palju kogenuid ohvitsere. Poola kiire purustamine vapustas lääneriike, kuid ei sundinud neid Saksamaaga rahu sõlmima. Saksamaa paiskas oma väed kiirelt läände, kus mõlemad pooled kindlustusid Prantsuse-Saksa piirile rajatud Maginot' ja Siegfriedi kaitseliinil. Sõjategevus soikus ja algas nn kummaline sõda, kus kumbki pool erilist aktiivsust ei ilmutanud. Aktiivsem tegevus toimus merel, kus Saksa laevastik üritas läbi lõigata Inglismaa varustusteid, kandes sellega tõsiseid kaotusi. 9. aprillil hõivas Saksa laevastik vastupanuta Taani ning ründas siis Norrat. Välksõja sõjaplaaniks oli löök anda Belgia ja Hollandi pihta, et meelitada Prantsuse- Inglise põhijõud Belgiasse, et tõrjuda 1914
Saksamaale sõja, kuid tegelikult siiski sõtta veel ei sekkunud. Poola oli täiesti hävitatud. 1939. 17.sept tungis Poolale kallale ka NSVL, hõivates Ida-Poola. 6.okt oli sõda lõppenud. Poola riik lakkas eksisteerimast. Kummaline sõda-(1939-40) Poola kiire purustamine vapustas lääneriike, kuid ei sundinud neid Saksamaaga rahu sõlmima. Saksamaa paiskas oma väed kiirelt läände, kus mõlemad pooled kindlustasid Prantsuse-Saksa piirile rajatud Maginot´ ja Siegfriedi kaitseliinil. Sõjategevus soikus, algas nn kummaline sõda, kus kumbki pool erilist aktiivsust ei ilmutanud. 9. aprillil 1940 hõivas Saksa armee vastupanuta Taani ning ründas Norrat. Kuigi ka Norrat tabas Saksa rünnak ootamatult, osutasid norrakad sakslastele ägedat vastupanu, mis võimaldas kuningaperekonnal Norrast lahkuda. Siiski õnnestus sakslastel küllalt kiiresti enamik Norrast enda kätte saada. Välksõda- Samal ajal Taani ja Norra vallutamisega oli Hitler viimas lõpule ettevalmistusi
· 1.09.1939 algas maailmas, kus saksamaa ründas poolat · 3.sept 1939 prnts ja suurb kuulutasid saksamaale sõja · 2.09.1945 Jaapani kapituleeriumine · 8.05.1945 Berliini kapituleerumine Kummaline sõda, Millal? Nov 1939 - Märts 1940 Poola kiire purustamine vapustas lääneriike, kuid ei sundinud neid Saksamaaga rahu sõlmima. Saksamaa paiskas oma väed kiirelt läände, kus mõlemad pooled kindlustasid Prantsuse-Saksa piirile rajatud Maginot´ ja Siegfriedi kaitseliinil. Sõjategevus soikus, algas nn kummaline sõda, kus kumbki pool erilist aktiivsust ei ilmutanud. Mõnevõrra aktiivsem tegevus käis merel, kus Saksa laevastik üritas läbi lõigata Inglismaa varustusteid, kandes seejuures aga tõsiseid kaotusi. Et laevastikul oleks rohkem tegevusvabadust, andis Hitler käsu vallutada Norra. 9. aprillil 1940 hõivas Saksa armee vastupanuta Taani ning ründas Norrat. Kuigi ka Norrat tabas Saksa rünnak ootamatult,
rasketes tingimustes. Punaarmee kaotused olid soomlastega võrreldes mitu korda suuremad. Jätkusõda oli sõda Nõukogude Liidu ja Soome vahel 25. juunist 1941 kuni 19. septembrini 1944. Kummaline sõda- 1939-1940 Poola kiire purustamine vapustas lääneriike, kuid ei sundinud neid Saksamaaga rahu sõlmima. Saksamaa paiskas oma väed kiirelt läände, kus mõlemad pooled kindlustasid Prantsuse-Saksa piirile rajatud Maginot´ ja Siegfriedi kaitseliinil. Sõjategevus soikus, algas nn kummaline sõda, kus kumbki pool erilist aktiivsust ei ilmutanud. Stalingradi lahing oli lahing Teises maailmasõjas, mis peeti 21. augustist 1942 2. veebruarini 1943 Saksa ja nõukogude vahel. Kasutades olukorda, et Euroopas ei olnud 1942. aastal teist rinnet, võttis Saksa kindralstaap ette pealetungi Idarinde lõunaosas ning koondas sinna 2 väegruppi. Midway lahing oli 4. juunist kuni 7. juunini 1942 Vaikse ookeani Midway
Näiteks : tulemus on 24:24 siis jätkatakse mängu 27 : 25. Kui geimide seis on viigis 2 : 2, mängitakse ka viies geim. Viimases geimis mängitakse vaid 15 punktini ja edestama üksteist peab vähemalt 2 punktiga. Kuni seda ei juhtu, mäng jätkub. Mängu võitmiseks on vaja võita 3 geimi kolmest, neljast või viiest. Võistkond võib võistlusele registreerida koos 12 mängijaga ühe kaitsemängija, nn libero. Libero tohib mängida vaid tagaliinil, ehk kaitseliinil. Ta ei või sooritada ründelööke, ega servida, sulustada. Libero riietus peab erinema ülejäänud mängijatest. Viimasel ajal on tehtud palju muudatusi võrkpalli reeglites, palju on nende üle vaieldud ja need jäävadki arvatavasti muutuma. Kohtunikel on üsna raske, kas arvestada vanade reeglite järgi, mis tunduvad õiglasemad või teha nii nagu seadus ütleb. Eesti võistkonnad Selver Tallinn VK Pärnu TTÜ Võrkpalliklubi Tartu Pere Leib
juunil 1944 USA, Suurbritannia, Kanada ja teiste liitlasriikide relvajõudude maabumistSaksamaa poolt okupeeritud Normandias. - tuumapommid Hirošimale ja Nagasakile- 6 ja 9.aug, hukkus u. 300 tuh inimest - Partisanisõda- - Kõrbesõda- - kummaline sõda-1939-1940 saksamaa saatis väed kiirelt läände, kus mõlemad pooled kindlustusid Prantuse-saksa piirile rajatud Maginot ja Siegriedi kaitseliinil. Sõjategevus soikus ja algas nn kummaline sõda, kus kumbki pool aktiivsust ei näidanud. Merel üritas saksa laevastikläbi lõigata Inglismaa varustusteid. - Välksõda- – Saksamaa väed pidid esiteks ründama Belgiat ja Hollandit, et nii meelitama Prantsuse- Inglise põhijõud Belgiasse, et tõrjuda siit otsekui Schlieffeni plaani matkivat pealelööki - vastupanuliikumine- on riigi või muu suurema maa-ala elanike
17. sept 1939 tungis Poolale kallale Nsv Liit, hõivates Ida-Poola. 6. oktoobriks oli sõjategevus läbi ning Sx ja Nsv Liidu väed pidasid ühise võiduparaadi: Poola riiki enam ei eksisteerinud. 1939. a nov ründas Nsv Liit MRP-le tuginedes Soomet, 1940. võttis Rumeenialt ära Bessaraabia. Kummaline sõda 1939-1940: Poola kiire purustamine vapustas lääneriike. Saksamaa paiskas oma väed kiirelt läände, kus mõlemad pooled kindlustasid Prantsuse-Sx piirile rajatud Maginot ja Siegfriedi kaitseliinil. Sõjateg. soikus, algas nn kummaline sõda, kus kumbki pool erilist aktiivsust ei ilmutanud. Aktiivne teg. käis aga merel, kus Sx laevastik üritas läbi lõigata Ingl. varustusteid. 9. aprill 1940 hõivas Sx armee vastupanuta Taani ja ründas Norrat, eesmärgiga suurendada laevastiku tegevusvabadust. Kiiresti õnnestus sakslastel enamik Norrast enda kätte saada. 1940. a suvi alistati Norra lõplikult. Välksõda läänes: Hitler oli viimas lõpule ettevalmistusi välksõjaks läänerindel
Riik · Stalin vajas Punaarmeele rakendust, et teostada maailmarevolutsiooni idee 2. Sõjategevuse algus a) 1. septembril 1939 tungis Saksamaa Poolasse b) 3. septembril kuulutasid Inglismaa ja Prantsusmaa Saksamaale sõja c) 17. septembril tungis Poolasse Punaarmee, vallutades selle idaosa 3. Sõjategevuse laienemine Euroopas a) Kummaline sõda (1939 1940): · Prantsuse ja Saksa vägede kindlustumine piiril Maginot´ ja Siegfried´i kaitseliinil, kus kumbki pool erilist aktiivsust ei näidanud · 1939 40.a. kolmekuuline Talvesõda NSV Liit sai Soomelt Karjala maakitsuse, kuid Soome säilitas iseseisvuse · 1940 okupeeris Punaarmee Baltimaad ja võttis Rumeenialt ära Bessaraabia (Moldova), mis liideti NSV Liiduga · merel üritas Saksa laevastik läbi lõigata Inglismaa varustuskanaleid · tegevusvabaduse saamiseks merel vallutas Saksamaa 1940.a. kevadel Taani ja Norra b) Välksõda läänes: · 1940.a
Poola lennukivägi hävitati juba esimesel päeval. Poola armee üritas taanduda maa idaossa, kuid 17. sept tungis poolale kallale ka NSVL hõivates ida-poola. 6. oktoobriks oli sõjategevus lõppenud. Poola riik lakkas eksisteerimast. 1939 nov ründas NSVL MPR'ile tuginedes kallale ka soomele, 1940 võeti rumeenialt ära bessaraabia. KUMMALINE SÕDA 1939-1940 Saksamaa paiskas oma väed läände, kus mõlemad pooled kindlustusid Maginot' ja Sigfriedi kaitseliinil. Algas nn kummaline sõda, kus kumbki poole aktiivset sõjategevust ei ilmutanud. Natuke aktiivsed tegevus oli merel, kus saksa laevastik üritas läbi tungida inglismaa varustuseist, kandes tõsiseid kaotusi. Hitler andis käsu vallutada Norra. 9 apr 1940 hõivas saksa armee vastupanuta Taani ja ründas Norrat. Sakslastele avalsati tugevat vastupanu, kuningaperel õnnestus põheneda, suur osa norrast hõivati. P-norras inglise-prantsuse dessant, 1940
Tungis 1.sept. 1939 sõda kuulutamata kallale; 3.sep. 1939 kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja, kuid tegelikult siis sõõta veel ei sekkunud; Luftwaffe-saksa õhujõud; 17.sep.1939 tungis poolale kallale ka NSVL hõivates Ida-poola; 6 okt sõjategevus lõppes; poola oli lakkanud eksisteerimast Kummaline sõda 1939-1940 Saksamaa paiskas oma väed kiirelt läände; Maginot ja Siegfriedi kaitseliinil; Kummaline sõda-kumbki pool erilist aktiivsust ei ilmutanud; 9.aprillil 1940 hõivas saksa armee vastupanuta Taani ning ründas Norrat; äge vastupanu sakslastele; norra lõplikult alistati Välksõda läänes Blitzkrieg;10.mai 1940 ründasid sakslased belgiat ja hollandit; saksalased ületasi maasi jõe; Dunkerque; 22.1940 sõlmiti taas Compiegne metsas Saksa ja Prantsusmaa vahel vaherahu; 2/3 prantsusmaad langes Saksa okupatsiooni alla Lahing Inglismaa pärast
Saksamaale sõja, kuid sõtta veel ise ei sekkunud. Võrreldes Poola ja Saksamaa armeed, oli Saksamaa oma suurem ja parem. Poola armee üritas Saksa armee eest taanduda maa idaossa, kuid 1939. 17.september 1939 tungis poolale kallale NSV Liit, hõivates Ida-Poola. Saksa ja NSV Liidu väed pidasid ühise võiduparaadi. Kummaline sõda toimus aastatel 1939-1940. Saksamaa paiskas oma väed läände, kus mõlemad pooled kindlustusid Prantsuse-Saksa piirile rajatud Maginot ja Siegriedi kaitseliinil. Sõjategevus soikus, kumbki pool ei ilmutanud erilist aktiivsust. Hitler andis käsu vallutada Norra. 9. Aprillil 1940 hõivas Saksa armee vastupanuta Taani ning ründas Norrat. 1940 alistati Norra lõplikult. 6) Välksõda läänes ja lahing Inglismaa pärast 1940 Hitler valmistus välksõjaks läänerindel. 10. Mail 1940 ründasid sakslased Belgiat ja Hollandit, kasutades langevarjuüksusi. Soomusjõudude tegevust toetas lennuvägi. 12.-13
sept 1939 tungis Hitler Poolale sõda kuulutamata kallale. 3.sept kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja, kuid ei alustanud veel sõjategevusega. 17.sept tungis poolale kallale NSV Liit, hõivates Ida-Poola. Poola alistus NSV-Liidule ja Saksamaale. 1939 nov ründas NSV-Liit MRP kohaselt Soomet ning võttis Ruumenial ära Bessaraabia. Kummaline sõda 1939-1940 Peale Poola purustamist paiskas Saksamaa oma väed läände, kus mõlemad pooled kindlustasid Magino't ja Siegfriedi kaitseliinil, oldi väheaktiivsed. Aktiivsem oli tegevus merel, kus Saksa laevastik üritas läbi lõigata Inglismaa varustusteid, kandes seejuures tõsiseid kaotusi. 9.04.1939 andis Hitler käsu vallutada Norra, enne seda hõivas ta vastupanuta ka Taani. Norrakatele saabusid appi Inglise-Prantsuse dessant,lahingud jätkusid 1940.a suveni, Norra alistus. Välksõda läänes Väejuhatusel oli plaan,esialgu tuli anda löök Belgiale ja Hollandile, meelitades Prantsuse-Inglise põhijõud Belgiasse
sept. 1939 Poolale sõda kuulutamata kallale. 3. sept kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja, kuid tegelikult veel sõtta ei sekkunud. Saksa armee tugevam Poola omast. 17. sept tungis ka NSVL Poolale kallale, hõivates Ida-Poola. 6.okt sõjategevus lõppenud. NSVL ja Saksamaa pidasid ühist võiduparaadi. 1939 nov ründas NSVL Poolat ja Bessaraabiat 1940. Saksamaa paiskas oma väed kiirelt lääne. Prantsuse-Saksa piiril Maginot' ja Siegfiredi kaitseliinil. Sõjategevus soikus, algas nn kummaline sõda. Mõnevõrra aktiivsem tegevus merel. 1940 Saksa armee vallutas Taani ja Norra- 10.mai 1940 ründasid sakslased Belgiat ja Hollandit. Sakslaste edu õhutas sõtta astuma ka Itaaliat, mille sõjaline panus jäi siiski väikeseks. Prantslased olid murtud. 22.juuni 1940 sõlmiti taas Compiegne'i metsas vaherahu Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. 2/3, sealhulgas Pariis sattus Saksa okupatsiooni alla.
a märtsis terrorirünnakuid Eesti linnadele (Narva, Tartu, Tapa, Jõhvi, Tallinn). Sõjaline olukord hakkas muutuma suvel. Lääneliitlased avasid dessandiga Normandias teise rinde; Punaarmee tungis läbi Valgevene edukalt edasi Poolasse ja Baltimaades olevaid Saksa vägesid ähvardas iga päevaga aina enam äralõikamine oma peajõududest. Eesti kaitsmine oli nüüd suuresti eestlaste endi asi. Juulis jäeti Punaarmee survel Narva maha, kuid vastane peatati uuel, Sinimägede kaitseliinil. Seal peeti maha Eesti ajaloo verisemad lahingud, kuid rinnet läbi murda Punaarmee ei suutnud. TAASISESEISVUMISKATSE Valdkond 1918. a iseseisvumine 1944. a iseseisvumine Eellugu Peale I maailmasõda. Saksa II maailmasõja ajal. NSVL väed armee oli peale tungimas, tungisid peale, Saksa väed lahkusid. Nõukogude armee põgenes. Punaarmee vallutas Tallinna.
NSVL agressioon. Sõda Poola vastu Eesmärgid: Preisi alade tagasisaamine/ühendamine; põllumaa, kaevandused, sadamad. Poola vägede relvastus oli vananenud, lennuvägi hävitati maapinnal. Varssavi piirati sisse ja alistati. Kummaline sõda 1939-1940 Poola kiire purustamine vapustas lääneriike, kuid ei sundinud neid Saksamaaga rahu sõlmima. Saksamaa paiskas oma väed kiirelt läände, kus mõlemad pooled kindlustasid Prantsuse-Saksa piirile rajatud Maginot´ ja Siegfriedi kaitseliinil. Sõjategevus soikus, algas nn kummaline sõda, kus kumbki pool erilist aktiivsust ei ilmutanud. Mõnevõrra aktiivsem tegevus käis merel, kus Saksa laevastik üritas läbi lõigata Inglismaa varustusteid, kandes seejuures aga tõsiseid kaotusi. Et laevastikul oleks rohkem tegevusvabadust, andis Hitler käsu vallutada Norra. 9. aprillil 1940 hõivas Saksa armee vastupanuta Taani ning ründas Norrat. Kuigi ka Norrat tabas Saksa rünnak ootamatult,
Mobilisatsioon õnnestus ning Punaarmeelased, kes tungisid Eestisse, peatati piiridel kaheksaks kuuks. Veebruarist juulini heideldi ägedalt Narva all, kuid Punaarmeelased hakkasid tegema terroriünnakuid maale. Sõtta olid tulnud ka hollandist ja skandinaaviast vabatahtlikke. Lõpuks tungisid venelased Poolasse ning sakslased kaotasid peaaegu oma tagasitee koju. Eestlased pidid endid ise kaitsma ning Narva jäeti maha. Sinimägede kaitseliinil peeti maha väga verine lahing, kus sai surma 600000 punaarmeelast kuid nad ei suutnud läbi tungida. Appi olid tulnud ka soomepoisid. Need olid Soome põgenenud eesti mehed. Prooviti taasiseseisvuda, loodi valitsus ning heisati isegi korraks Eesti lipp, kuid Nõukogude armee tungis siiski Eesti pinnale ning Tallinnasse. Tuhanded põgenesid Rootsi, Soome. 25. Septmebriks oli mandriosa okupeeritud, kuigi Sõrve poolsaarel ostutati veel väga suurt vastupanu metsavendade poolt
Ranna kaitseliin ( 20.21. oktoober) Ariste kaitseliinilt taganema löödud väeosad taandusid kiiresti rajatud Ranna kaitseliini taha, mida kaitses väga kirju seltskond, mis oli kokku pandud erinevatest väiksematest mereväe ja maavägede üksustest. Kaitse põhijõuks oli mereväe 239. õhutõrjepataljon ja kaitseliini juhiks sama pataljoni komandör korvetikapten Kurt Schulz. Samal ajal hakati rajama ka uut Leo kaitseliini. 20. oktoobril suudeti Ranna kaitseliinil rünnakud tagasi suruda, kuid 21. oktoobril tungisid Nõukogude väed tankidega vasakust tiivast läbi. Järgmisel hommikul kogus korvetikapten Schulz veel Ranna liinil kaitsel olevad üksused ja võttis ette vasturünnaku, mida kroonis ka esialgu edu. Nõukogude poole uuele rünnakule aga vastu panna ei suudetud ja sissepiiramisest pääsemiseks taganesid Saksa üksused Leo kaitseliinile (Melzer 1960, 75; Lahingud Lääne-Eesti saartel). LõuKaimri (Leo) kaitseliin (23. oktoober 18
· NSVL ei suutnud ilma lisajõududeta läbi tungida Mannerheimi liinist. · Soome jätkas vastupanu. · Inglismaa ja Prantsusmaa valmistusid Soomele abivägesid saatma. · See sundis Stalinit sõjast loobuma ja 12. märts 1940 sõlmiti rahu. Soome loovutas Karjala ja andis Punaarmeele Hankosse sõjaväebaasi. Kummaline sõda ja sõjategevus Euroopas 1940 Taani, Norra · Peale Poola purustamist paiskas Saksamaa oma väed läände. · Mõlemad pooled kindlustusid Maginot' ja Siegfriedi kaitseliinil, oldi väheaktiivsed. · Merel üritas Saksa laevastik läbi lõigata Inglismaa varustusteid. · 9. apr. 1940 Saksamaa -> Taani (alistus) · Saksamaa ründas ka Norrat. · Norrakad osutasid ägedat vastupanu, kuningpere sai põgeneda. · Appi saabus Inglise-Prantsuse dessant, lahingud jätkusid 1940.a. suveni. Norra alistati. Holland, Belgia, Luksemburg · Ettevalmistused välksõjaks. · Algne plaan väejuhatusel anda esialgul löök Belgiale ja Hollandile, meelitades Prantsuse-
6. oktoobriks oli sõjategevus lõppenud. Saksa ja NSV Liidu väed pidasid ühise võiduparaadi: Poola riik oli lakanud eksisteerimast. 1939. aasta novembris ründas NSV Liit MRP-le tuginedes Soomet, 1940. aastal võttis Rumeenialt ära Bessaraabia. Kummaline sõda Poola kiire purustamine vapustas lääneriike, kuid ei sundinud neid Saksamaaga rahu sõlmima. Saksamaa paiskas oma väed kiirelt läände, kus mõlemad pooled kindlustasid Prantsuse-Saksa piirile rajatud Maginot´ ja Siegfriedi kaitseliinil. Sõjategevus soikus, algas nn kummaline sõda, kus kumbki pool erilist aktiivsust ei ilmutanud. Mõnevõrra aktiivsem tegevus käis merel, kus Saksa laevastik üritas läbi lõigata Inglismaa varustusteid, kandes seejuures aga tõsiseid kaotusi. Et laevastikul oleks rohkem tegevusvabadust, andis Hitler käsu vallutada Norra. 9. aprillil 1940 hõivas Saksa armee vastupanuta Taani ning ründas Norrat. Kuigi ka Norrat tabas
Õhu täieliku kontrolli omandanud Saksa õhujõud pommitasid Poola üksuste ühendusteid ning tagalatpuhastades teed oma soomusjõududele 17.sept 1939 tungis Poolale kallale ka NSVL, hõivates Ida-Poola. 6. oktoobriks oli sõjategevus lõppenud, ning NVSL ja Saksa väed pidasid koos võiduparaadi: Poola riik oli lakanud eksisteerimast Kummaline sõda 1939-1940 Saksamaa paiskas kiirelt enda väed Saksa-Prantsuse piirile rajatud Maginot' ja Siegfriedi kaitseliinil Sõjategevus soikus, kumbki pool ei ilmutanud erilist aktiivsust Aktiivsem tegevus merel, kus Saksa laevastik üritas läbi lõigata Inglismaa varustusteid, kuid kandis suurt kahju. Suurema tegevusvabaduse tagamiseks, käskis Hitler vallutada Taani ja Norra Taani hõivas saksa armee vastupanuta. Siiski õnnestus sakslastel enamik Norrast enda kätte saada. Jätkusid ägedad lahingud 1940. aasta
3. Septembril 1939 kuulutasid prantsusmaa ja Suurbritannia saksamaale sõja, kuid sõtta veel ei sekkunud. 17.septembril 1939 tungis Poolale kallale ka NSV Liit. 6. Oktoobriks oli sõjategevus lõppenud, Poola riik oli lakanud eksisteerimast. 1939.a. novembris ründas NSV Liit Soomet, 1949.a. võttis Rumeenialt ära Bessaraabia. 2.2 Kummaline sõda 1939 1940 Saksamaa paiskas oma väed läände, kus mõlemad pooled kindlustusid Prantsuse Saksa piirile rajatud Maginot ja Siegfriedi kaitseliinil. Sõjategevus soikus, kus kumbki pool erilist aktiivsust ei ilmutanud. Natuke aktiivsem tegevus käis merel, kus Saksa laevastik üritas läbi lõigata Inglismaa varustusteid. Et laevastikul oleks rohkem tegevusvabadust, hõivas Saksa armee 9. Aprillil 1940 Taani ning ründas Norrat, kus enamik Norrast läks sakslastele. Põhja-Norras koos Inglise Prantsuse dessandiga käisid lahingud kuni 1940.a. suveni, mil Norra lõplikult alistati. 2.3 Välksõda läänes
sept 1939 tungis kallale ka NSVL, hõivates Ida-Poola, 6. okt-ks sõjategevus lõppenud--->Poola vallutatud · 1939 nov NSVL ründas Soomet · 1940 võttis Rumeenialt Bessaraabia Kummaline sõda 1939-1940 · Poola vallutamine vapustas lääneriike, kuid ei sundinud Sm-ga rahu sõlmima · Sm paiskas oma väed läände, kus mõlemad pooled kindlustusid Pr-Saksa piirile rajatud Maginot' ja Siegfriedi kaitseliinil--->sõjategevus soikus, algas nn kummaline sõda, kus kumbki pool erilist aktiivsust ei ilmutanud · aktiivsem tegevus merel, Sm laevastik üritas läbi lõigata Ingl varustusteid, kandes kaotusi · 9. apr 1940 Sm hõivas Taani ja ründas Norrat, õnnestus enamus Norrast kätte saada, saabus Ingl-Pr dessant, lahingud jätkusid suveni, mil Norra lõplikult alistati Välksõda läänes
sept 1939 tungis kallale ka NSVL, hõivates Ida-Poola, 6. okt-ks sõjategevus lõppenud--->Poola vallutatud 1939 nov – NSVL ründas Soomet 1940 – võttis Rumeenialt Bessaraabia Kummaline sõda 1939-1940 Poola vallutamine vapustas lääneriike, kuid ei sundinud Sm-ga rahu sõlmima Sm paiskas oma väed läände, kus mõlemad pooled kindlustusid Pr-Saksa piirile rajatud Maginot' ja Siegfriedi kaitseliinil--->sõjategevus soikus, algas nn kummaline sõda, kus kumbki pool erilist aktiivsust ei ilmutanud aktiivsem tegevus merel, Sm laevastik üritas läbi lõigata Ingl varustusteid, kandes kaotusi 9. apr 1940 – Sm hõivas Taani ja ründas Norrat, õnnestus enamus Norrast kätte saada, saabus Ingl-Pr dessant, lahingud jätkusid suveni, mil Norra lõplikult alistati Välksõda läänes
Saksa ja NSV Liidu väed pidasid ühise võiduparaadi: Poola riik oli lakanud eksisteerimast. 1939. aasta novembris ründas NSV Liit MRP-le tuginedes Soomet, 1940. aastal võttis Rumeenialt ära Bessaraabia. Kummaline sõda 1939-1940 Poola kiire purustamine vapustas lääneriike, kuid ei sundinud neid Saksamaaga rahu sõlmima. Saksamaa paiskas oma väed kiirelt läände, kus mõlemad pooled kindlustasid Prantsuse-Saksa piirile rajatud Maginot´ ja Siegfriedi kaitseliinil. Sõjategevus soikus, algas nn kummaline sõda, kus kumbki pool erilist aktiivsust ei ilmutanud. Mõnevõrra aktiivsem tegevus käis merel, kus Saksa laevastik üritas läbi lõigata Inglismaa varustusteid, kandes seejuures aga tõsiseid kaotusi. Et laevastikul oleks rohkem tegevusvabadust, andis Hitler käsu vallutada Norra. 9. aprillil 1940 hõivas Saksa armee vastupanuta Taani ning ründas Norrat. Kuigi ka Norrat tabas Saksa rünnak ootamatult, osutasid norrakad sakslastele ägedat
Eesti väejuhatus suunas linna kaitseks kohale kõik reservid ning koos Loodearmeega suudeti Pihkvat mõnda aega kaitsta. Kuna aga üldine sõjaline olukord oli keeruline ning Eesti sõdurid ei soovinud sõdida Venemaa pinnal, käskis kindral Laidoner Rahvaväel 25. augustil taanduda Irboskani. 28. augustil jättis vastuoludest lõhestunud ja võitlusvõimetu Loodarmee Pihkva enamlastele, kelle edasitung jäi pidama Irboska kaitseliinil. Entente’i suurpealetungi kava; Suvest 1919 hakkasid Antandi riigid kavandama suurt sõjalist operatsiooni Nõukogude võimu vastu. Petrogradi suunas pidi pealöögi andma Vene valgete Loodearmee, mida pidid toetama Eesti Rahvaväe üksused. Antandi plaan sobis Eesti väejuhatuse eesmärkidega hoida sõda Eesti pinnalt eemal, kuigi rahva seas kasvas üha enam sõjatüdimus ning valitses umbusk Antandi vastu Eesti riigi de jure tunnustamise venimise pärast. 28
annaabi.ee 
