6. Mis ajaks vabastati Eesti? Veebruari lõpuks, 1919 a 7. Millised olid tähtsamad sõjategevuse suunad 1919.a kevadel ja kuhu jõudsid välja Eesti väed 1919.a mais? 1919. a kevadel oli tähtsamaimaks eesmärgiks sõjapurustuste vältimiseks viia lahingutegevus Vene ja Läti territooriumile, kus võitluste raskus jääks lätlaste ning Vene valgete kanda. Kavatsus viidi teoks 1919. a mais Narva all, kui Vene valgete Põhjakorpus andis Punaarmeele löögi ning jõudis välja Petrogradi kaitseliinidele. Rahvavägi kasutas ära Punaarmee nõrkust ning tungis peale Kagu- Eestis, kus osa Punaarmeest Eesti poolele üle tuli. Eesti üksustel õnnestus õõnestada vastaste rinnet ning tõrjuda enamlased Velikaja jõe taha ning vallutada Pihkva. Väga edukas oli ka löök lõuna suunas, kus Eesti ratsavägi murdis läbi Võru alt Väina jõeni ning sakslased suutsid Riia lähistel Punaarmee põgenema sundida ning sellega kaasnes läti enamliku Läti Nõukogude Vabariigi häving. 8
otsima võimalusi rahu sõlmimiseks. Esialgu veel kiiret polnud kuna Judenitš tegi oma teise kuid viimase katse Petrograd vallutada ning jõuti osati eeslinnadeni, kuid löödi viimasel hetkel taganema. Peale taganemist üle Eesti piiride oli Eesti sunnitud võitlusvõimetuks muutunud vägedelt relvad ära korjama ja Loodearmee laiali saatma. Punaarmee, kes püüdis nüüd saada võimalikult suuri sõjalisi eeliseid rahuläbirääkimistel, alustas ulatuslikke rünnakuid Narva kaitseliinidele. Rünnakule tulid ülekaalukad jõud enam kui 160000 mehe ja 200 suurtükiga. Narva kaitselahingud (november-detsember 1919)osutusid kõige ohvriterohkeimaks kus suurte kaotuste hinnaga õnnestus ülekaalukas pealetung tagasi lüüa. Rahuläbirääkimiste Vene poole järeleandlikkus suurenes sedamööda, kuidas rauges punavägede jõud Narva all ja 3.jaanuaril 1920 peale kokkulepet algas vaherahu ning rahulepinguni jõuti 2.veebruaril 1920 Tartus.
sakslaste kätte langesid hiiglaslikud varustuslaod. Kadus ühtne juhtimine ja side, armee oli killustatud. Sajad tuhanded punaarmeelased sattusid vangi. Ida-Preisimaalt taganenud punaväelaste 8. armee korpusest jõudis vaid 3/8 diviisist Eestisse. Saksa vägedele loovutati Põhja-Läti ja Lõuna-Eesti ning valmistati ette uut kaitseliini Pärnu- Viljandi-Emajõe joonel. Punaarmee rebis end vastasest lahti, kuid uutele kaitseliinidele asumine oli keerukamaks. 7.-8. juulil ületasid Wehrmacht'i üksused Eesti riigipiiri, mis liikusid edaspidi Pärnusse, kust anti ootamatu vastulöök ja saadi hulgaliselt kohalikke nõukogude aktiviste vangi. Samal päeval toimusid kokkupõrked Viljandist lõuna pol, kus punaväelased takistasid mõneks tunniks saksa vägede liikumist, kuid hiljem jäeti Viljandi maha. Pärast Viljandi ja Pärnu vallutamist
annaabi.ee 
