Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Mõistete sõnaraamat
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge
Kaitseliidu – Varssavi Lepingu Organisatsiooni ning 1956.aasta 1. Märtsil loodi Saksamaa Demokraatliku Vabariigi Rahvuslik Rahavaarmee (Nationale Volksarmee NVA), mis koosnes Maaväest (Landstreitkräffe), Lennuväest/Õhukaitseväest (Luftstreikräffe/Luftverteidigung), Rahvalaevastikust (Volksmarine) ja piirivalvevägedest (Grenztruppen der NVA). Saksa Demokraatliku Vabariigi salapolitsei kontrollis inimesi täielikult ja igasugune kommunismi vastu suunatud opositsioon suruti juba eos maha.
Kaitseliit – on kaitsejõudude osa, kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ning sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon selle eriorganisatsioonid: kodutütred, noored kotkad, naiskodukaitse Kaitseväekohustuslane 16. kuni 60. Eluaastani kutsealune võetakse arvele kui ta saab 17 ajateenistusse kutsutakse 18-27 KRA arstlik komisjon hindab kutsealuse kaitseväeteenistuskõlblikkus
Kaitseliit on Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ning sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon. Kaitseliidu ülesanne on vabale tahtele ja omaalgatusele toetudes suurendada rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda. Kaitseliidul on üle Eesti 15 malevat ja nende tegevust reguleerib 4 juhtmalevat (Alutaguse, Harju, Pärnumaa, Tartu).

Kaitseliidus on kokku 10 000 kaitseliitlast, koos eriorganisatsioonide - Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütardega on liikmeid üle 19 000. Kaitseliit koondab endasse lojaalseid kodanikke, kes tahavad ja suudavad vabatahtlikult, tasu saamata töötada riigi sisekorra kaitsel ning turvatunde parandamisel.
Kaitseliit - rahva algatatud omariikluse pant 2. Kaitseliidu sünd 3. 1940. aasta suvi 4. Kaitseliidu kool 5. Sõjaline ettevalmistus ja haridus 6. Õppused KAITSELIIT – RAHVA ALGATATUD OMARIIKLUSE PANT Rääkides Eesti omariiklusest, selle sünnist ja püsimisest ei saa kuidagi mööda Kaitseliidust.
Kaitseliidu pealikud on pädevad kohaldama alluvatele ergutusi teenistuskohustuse püüdliku täitmise ja teenistusalaste edusammude eest ning distsiplinaarkaristusi nende poolt toimepandud distsiplinaarsüütegude eest kaitseväe distsiplinaarseaduses ning Kaitseliidu kodukorras sätestatud ulatuses ja korras.

Kaitseliitlased on osalenud toetava jõuna politseioperatsioonides, taganud korda massiüritustel, osalenud loodusõnnetuste, näiteks metsatulekahjude likvideerimisel, otsinud inimesi jne. Peale otsese sõjalise väljaõppe annab Kaitseliit oma liikmetele ka palju muid elus vajalikke oskusi ja kogemusi.
Kaitseliidu mõiste - Kaitseliit on kaitsejõudude osa, Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ning sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon, mis täidab temale käesoleva seadusega ja selle alusel pandud ülesandeid.
Kaitseliikide kumulatsiooniga on tegemist, kui üks toode (resp.) sisaldab rohkem kui ühte intellektuaalomandi õigust (nt patenditud ja kasuliku mudeliga kaitstud leiutise baasil valmistatud toode, mis on tähistatud kaubamärgi ja geograafilise tähisega ja ka disainitud – üks asi, viis õigust).

Kaitseliit on kaitsejõudude osa, Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ning sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon, mis täidab temale käesoleva seadusega ja selle alusel pandud ülesandeid.
Kaitseliidul on õigus korraldada sõjalisi õppusi ja harjutusi.
Kaitseliidu malevad on Alutaguse Malev, Harju Malev, Jõgeva Malev, Järva Malev, Lääne Malev, Põlva Malev, Pärnumaa Malev, Rapla Malev, Saaremaa Malev, Sakala Malev, Tallinna Malev, Tartu Malev, Valgamaa Malev, Viru Malev ja Võrumaa Malev.

Kaitseliit on oma 80 aastase ajaloo jooksul läbi käinud vägagi erinevaid etappe. Kaitseliidu tänane sõjaline jõud ei ole suur, kuid suur on just tema arengupotentsiaal, vabatahtlike kaitseliitlaste loovus ja initsiatiiv.
Kaitseliit –  vabatahtlik korrakaitseorganisatsioon eestis Kaitsevägi­ Eesti relvajõud , mis koosnevad ajateenistusse kutsutud kodanikest ning  ohvitseridest ehk tegevteenistujatest. 
Kaitseliit on ka erakonnaväline organisatsioon, mis tähendab, et kaitseliitlane võib küll mõnda erakonda kuuluda, aga Kaitseliidu üritustel ei tohi ta oma vaateid või erakonda propageerida.

Kaitseliitlane on kohustatud temale väljaantud relva hoidma kuivas ja soojas ruumis (elutoas) selleks eraldi määratud kohas ja nii, et kõrvalised isikud relva ja laskemoona ei saa kasutada.
Kaitseliit on Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ning sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorgan.
Kaitselii - Eesti Vabariigi patrioote, kes tahavad du eriorganisatsioonid on Naiskodu- ja suudavad vabatahtlikult, tasu saa- kaitse, Kodutütred ja Noored Kotkad.

Kaitseliidu vanematekogu on Kaitseliidu keskkogu poolt valitav korraldav organ, mis koosneb vähemalt 15 kaitseliitlasest - silmapaistvast riigi- ja avaliku elu tegelasest.
Kaitseliidul on kodukord, millega kehtestatakse Kaitseliidu tegevliikme suhted kaitseväe määrustikega, käitumisreeglid ja sisemise asjaajamise kord.
Kaitseliidu liikmel on keelatud Kaitseliidu poolt temale antud tulirelva, laskemoona või muud vahendit edasi anda teisele isikule ilma pealiku käsuta.

Kaitseliit – kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvastatud riigikaitse organisatsioon.
Kaitseliitlastelt – taluomanikelt villa, millest valmistati lõng ja lasti see käsitöönduslikult kududa kangaks, misjärel õmmeldi mundrid.
Kaitseliidu ülesanne on vabale tahtele ja omaalgatusele toetudes suurendada rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda.

Kaitseliidu keskjuhatus on keskkogu koosolekute vaheajal tema pädevuse piirides Kaitseliidu tegevust korraldav täitevorgan, mille ülesanded on:
Kaitseliidu tegevliikmel on õigus hoida ja kanda Kaitseliidu poolt talle väljaantud ja isiklikke relvi, erivahendeid ning laskemoona.
Kaitseliidul on õigus omada vara, mis oli Kaitseliidu või tema üksuse või allüksuse omand enne 1940. aasta 16. juunit.

Kaitseliit on vabatahtlik riigikaitseorganisatsioon, mis jaguneb 15 malevaks, mis on enam- vähem maakondadega kattuvad.
Kaitseliit on teinud koostööd veel Rootsi Kodukaitsega (Hemvärnet), USA sõjaväega (USMLT). (M.Jürjo 2008, 25-26)
Kaitseliitlane on kohustatud alati korras hoidma temale väljaantud kaitseliidu samuti ka oma isiklikud relvad.

Kaitseliit – vabatahtlikest koosnev sõjaväeliselt korraldatud, relvastatud riigikaitse organisatsioon
Kaitseliit on 1918. aasta 11. novembril omakaitseorganisatsioonina loodud Kaitseliidu õigusjärglane.
Kaitseliidu au - , toetaja- ja noorliikmel on kõik tegevliikme õigused, kui seadus ei sätesta teisiti.

Kaitseliidul on toetav eriorganisatsioon Naiskodukaitse, mis koondab isamaalisi ja teotahtelisi naisi.
Kaitseliidu ülesanne on vabade tahtel ja omaalgatusele toetudes suurendada rahva valmisolekut kaitsta Eestit.
Kaitseliidu triigi - Kõue kompanii ülem Oskar Nõmmela leidis Johan Pitka surnukeha ja mattis ta maha.

Kaitseliit on Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik riigikaitseorganisatsioon.
Kaitseliit on 1990. aasta veebruaris taasasustatud vabatahtlik Eesti riigikaitseorganisatsioon.
Kaitseliidul on oma teenetemärgid, mille kirjelduse ja statuudi kinnitab Vabariigi Valitsus.

Kaitseliidul on põhikiri, millega kehtestatakse täpsemalt Kaitseliidu sisemine korraldus.
Kaitseliit on eestlaste elus olnud juba üle 90 aasta, aga jäänud pigem tahaplaanile.
Kaitseliidu noorteorganisatsioonid on Noored Kotkad ja Kodutütred, mis koondavad vastavalt noormehi ja neide.

Kaitseliidu keskkogu on Kaitseliidu tegevust korraldav kõrgeim organ, mille ülesanded on:
Kaitseliidul on ka oma noorteorganisatsioonid – Noored Kotkad ja Kodutütred.
Kaitseliit on vabatahtlikkuse alusel tegutsev Eesti riigikaitseorganisatsioon

Kaitseliidul on üle 10 000 liikme, koos rendada kaaskodanike turvatunnet.
Kaitseliidu sisseastumis - ja liikmemaksu tasumise kord kehtestatakse põhikirjaga.

Kaitseliit jne – see oli kõik nõukogude valitsuse silmis kuritegu).
Kaitseliidu leping – Eesti-Läti vaheline leping, sõlmiti aastal 1923.
Kaitseliitlased on ka abistanud mitmetel raba- ja metsapõlengutel.

Kaitseliidu keskorganid on keskkogu, keskjuhatus ja keskrevisjonikomisjon.
Kaitseliidu eriorganisatsioonid on Naiskodukaitse, Noored Kotkad ja Kodutütred.

Kaitseliit – vabatahtlik korrakaitseorganisatsioon Eestis
Kaitseliidu asjaajamis - , teenistus- ja käskluskeel on eesti keel.
Kaitseliidul on relvastuses hetkel järgnevad relvad:

Kaitseliit - vabatahtlik korrakaitseorganisatsioon
Kaitseliit - vabatahtlik riigikaitseorganisatsioon
Kaitseliit – RAHVA ALGATATUD OMARIIKLUSE PANT

Kaitseliit on erakonnaväline organisatsioon.
Kaitseliidu ülem on kolonelleitnant Raivo Lumiste.
Kaitseliitu juht on Kolonelleitnant Raivo Lumiste.

Kaitseliidul on üldlipp ja embleem.
Kaitseliit on Eesti riikluse pant.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun