Gaaskeevitus- ja gaasleektöö Gaaskeevitus- või muu gaasleektöö (lõikamine, painutamine ja venitamine) tegemiseks võib kasutada tööstuslikult valmistatud ning valmistaja ja omaniku poolt määratud tähtaegadel katsetatud töövahendit. Gaasiballooni tuleb vedamisel ja hoiukohas kaitsta päikesekiirte toime, mehaaniliste tõugete ja löökide eest. Mittekasutatav gaasiballoon peab olema varustatud kaitsekupliga. Gaasiballooni ei tohi hoida küttekoldega ruumis. Keskküttega hoiuruumis peab gaasiballoon paiknema keskkütteseadmest vähemalt 1 m kaugusel. Hapniku- või põlevgaasiballooni ei tohi hoida samas ruumis koos kaltsiumkarbiidi, värvi, õli või rasvaga. Gaasiballoon tuleb töökohta toimetada spetsiaalsel kärul, kanderaamil või kelgul. Gaasiballooni ei tohi kanda käsitsi ega õlal. Alalises tuletöö kohas peab gaasipõleti asuma gaasiballoonikonteinerist vähemalt 10 m ning
mille tihenduspind on sulguriga kokku soveldatud. Klapi kerele tikkpoltidel monteeritud klapi kaane ülaosas on keermestatud ava, millesse keeratud reguleerimispoldi 6 abil reguleeritakse vedru pinget klapi avanemiseks ettenähtud katlarõhul. Klapi ristlõige ja sulguri tõusu kõrgus valitakse arvestusega, et avatud kaitseklapp tagaks töötavate põletitega katlas rõhu mitte üle 1,1 töösurvest. Reguleerimispoldi väljareguleeritud asend fikseeritakse kontramutriga ja kaetakse kaitsekupliga 7, mis ühendatakse spindliga kiilu 8 abil. Ühel väljareguleeritud kaitseklappidest plommib katla järelevalvet teostav inspektor kiilu 8 plommiga 9, mis ei võimalda plommi rikkumata kaitsekuplit eemaldada. Teine klapp jäetakse plommimata, et võimaldada kaitseklappi ekspluatatsiooni käigus vajadusel madalamale survele reguleerida. Kaitseklapi sundavamiseks on antud klapitüübil trossiga ühendatud kang
Tuumakütuseks on 34% U-235 sisaldav uraanioksiid- UO 2. Tuuma- kütus on reaktori aktiivtsoonis tsirkooniumi sulamist torudes tablettide kujul. Tuumakütuse ümberpaigutamine ja uue kütuse lisamine toimub tavaliselt korra aastas. Tuumareaktori reguleerimine toimub vedelreguleerimisega, kus reaktori jahutusvees-aeglustis lahustatakse boorhapet. Jooksev võimsuse reguleerimine toimub aktiivtsooni juhitavate boori sisalduvate varrastega. Tuumareaktor ja aurugeneraatorid on ümbritsetud kaitsekupliga, mis avarii korral väldib radioaktiivsete heitmete sattumise ümbruskonda. Tingituna turbiini siseneva auru madalatest parameetritest on tsükli kasutegur 30 33%. Võrreldes sama võimsusega fossiilkütusel töötava elektrijaamaga on jahutusvee kulu oluliselt suurem. Tuumaelektrijaama ehitamine nõuab suuri investeeringuid. Investeeringu osa elektrienergia hinnas on umbes 60%. Samuti on nende ühikvõimsus suur ~ 600 MWel ja rohkem.