arendamiseks. Mida enam ressursse investeeritakse, seda suurem on riigi majanduse kasvupotentsiaal. Seetõttu püüab riik investeeringuid igati toetada ja soodustada. Eestis on investeeringute osa umbes 28% SKT-st. Umbes 20% SKT-st läheb valitsuskuludele. Selle alla kuuluvad kultused haridusele, riigikaitsele, teedeehitus, ministeeriumite halduskulud. (Eesti läheb 1,4% SKT-st kaitsekuludeks, 5,1% haridusele, 6,8% tervishoiule; Iisraelis 8,9% kaitsele, 7,7% haridusele, 6% tervishoiule; USA 3% kaitsekuludele, 5% haridusele, 5,7 % tervishoiule.) MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA Majanduses esitatakse kahte käsitlusviisi- mikroökonoomilist ja makroökonoomilist. Mikroökonoomika uurib kodumajapidamiste, üksikettevõtete käitumist turukeskkonnas, sest tegelikult nad üksinda turul toimida ei saa, igal pool on vaja koostööd teiste ettevõtjatega. Makroökonoomika muutus iseseisvaks teadusharuks 1930.ndatel. Üks selle loojaid on J. M
-!-President vabastab ametist ministreid peaministri ettepanekul. 2. President nimetab ametisse järgmised ametnikud: Eesti Vabariigi diplomaatilised esindajad, valitsuse liikmed, Eesti Panga presidendi, kohtunikud, kaitseväe juhtkonna, riigikontrolöri, õiguskantsleri, kaitseväe juhataja või ülemjuhataja. 3. Põhjendage, miks ei panda mitte kunagi rahva hääletusele riigieelarvega seotud küsimusi. Valitsusel on kohustus täita teatud direktiive, näiteks NATOs olles peab kaitsekuludele kulutama 2% riigieelarvest, kuid kui rahvas nii ei hääletaks, tekitaks see liidus olemisel probleeme. Lisaks peab raha jaotama erinevatesse valdkondadesse mõistlikult, rahval oleks kindlasti suurem poolehoid sotsiaalhüvedele. 4. Jaga järgnevad kohtuasjad õigusharude vahel (LK 122) Tsiviil- ja Avalik õigus -Kinnisvara soetamisega seotud vaidlused T -Röövimine A( Kriminaalasjad on alati A) -Võlgade sissenõudmine ettevõttelt eraisiku poolt - T
annaabi.ee 
