Saksa kirikud olid eeskujuks Eesti sakraalarhitektuurile. N: Kölni ja Strasbourgi katedraalid Itaalias jäi gootika elukaugeks stiiliks. Itaalia kirikute seinad kaeti värviliste marmortahvlitega (nn. marmorgootika). Itaalia kirikute tornid ehitati reeglina kiriku kõrvale ja samuti puuduvad läänetornid. N: Milano ja Firenze toomkirikud Gooti ajal ehitati ka palju feodaallinnuseid. Linnused olid arvukate tornidega, sakiliste ringmüüridega. Linnuse juurde kuulusid tõstesillad üle kaitsekraavi. SKULPTUUR: Gooti ajal arenes skulptuur looduslähedasema ja täiuslikuma kujutamisviisi poole. Areng toimus ka ümarplastika kasuks (reljeefid taandusid). Kujud jäid siiski seotuks hoonetega (kiriku fassaadid). Kujud toetasid seljaga vastu seina, figuurid olid pikaks venitatud, saledad, rikkalikult volditud rõivastes. Saksamaal arenes välja puuskulptuur. Värvitud puukujudega hakati kaunistama tiibaltareid.
docstxt/.txt
Nagu näha ei ole ka siin juttu linnast, vaid lihtsalt linnusest. Üks teade 1220ndate lõpu Tallinna kohta pärineb Taani dominiiklaste algusaastaid kirjeldavast kroonikast: "Vennad asutasid Tallinna konvendi kahel korral. Esmalt kuulsusrikka valitseja isand Valdemari, Taani kuninga palvel, kes allutas eestlased mõõgaga oma valitemisele. Vennad saadeti Tallinna suurde linnusesse Issanda aastal 1229, kus nad kaitsekraavi kõrvale väikesest linnusest põhja poole ehitasid kiriku ning teised kloostrihooned." Mungad eelistasid üldreeglina tegutseda linnades, rajades oma konvente sageli rahvarohketesse ja mitte liiga elitaarsetesse linnaosadesse. Kuna konvent rajati Toompeale, on võimalik, et all-linn oli tol hetkel asustamata, liiga hõredalt asustatud, või taanlaste vallutuse tõttu hüljatud elanikud võitluses surma saanud, või pärast sõda mingil põhjusel Toompeale elama jäänud
annaabi.ee 
