Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kaitsekraav" - 11 õppematerjali

Toompea linnus
1
docx

Toompea linnus

kogum eri-ilmelisi ja -otstarbelisi ehitisi. Muistsete eestlaste linnusekompleks hõlmas ilmselt kogu Toompea mäge ning pealinnus oli kagunurgas kõige kõrgemal mäel. See oli arvatavasti puit-, muld- ja kuivmüüritisega kivilinnus. Tõsise ehitamisega tegi algust Mõõgavendade Ordu, kelle valduses oli Toompea1227­1237. Sel ajal valmis Toompea järsaku edelaosas kastell, mille kagunurgas kõrgus vahitorn. Kastelli kaitses ülejäänud Toompea poolt kaitsekraav. Pärast 1238. aastat hakkasid linnust edasi ehitama taanlased, nüüd aga mitte enda vanas, vaid Mõõgavendade Ordu poolt alustatud kohas. Nad jagasid kastelli müüriga kaheks, jättes selle lõunapoolse osa eeshooviks ning rajades põhjapoolsesse hooviasehalduri omakorda müüriga piiratud residentsi. Õuedevahelises müüris asuva värava kõrval kõrgus torn. 14. sajandi algul laiendati linnust Seal asus ka linnust all-linnaga ühendav värav (Lühikese jala värav).

Ajalugu → Ajalugu
11 allalaadimist
Toompea loss
11
doc

Toompea loss

maailmakaardil. Muistsete eestlaste ilmselt kogu Toompea mäge hõlmanud linnusepaiga edelanurka alustasid esimese kivilinnuse rajamist taanlased. Oletatavasti ehitasid nad juba 1220. aastatel ümmarguse paekivist vahitorni, mille vundament on osaliselt säilinud. Tõsiste rajatistega tegi algust Mõõgavendade Ordu, kelle valduses oli Toompea 1227­1237. Sel ajal valmis järsakupealsel kastell, mille kagunurgas kõrgus vahitorn. Kastelli kaitses ülejäänud Toompea poolt kaitsekraav. Linnust nimatati castrum minus'eks (väikeseks linnuseks) erinevalt Toompea ülejäänud kaitserajatistest, mis kandsid nime castrum magnus (suur linnus). Taanlased jagasid kastelli müüriga kaheks, jättes selle lõunapoolse osa eeshooviks ning rajades põhjapoolsesse hoovi asehalduri omakorda müüriga piiratud residentsi. Õuedevahelises müüris asuva värava kõrval kõrgus torn. 14. sajandi algul laiendati

Ajalugu → Ajalugu
50 allalaadimist
Vana-Mesopotaamia arhitektuur
6
docx

Vana-Mesopotaamia arhitektuur

Tsikuraadi tipus asus kuujumal Nannale pühendatud tempel. Seintes olid augud, et võimalik veeaur ära juhtida ja ka rennid vihmavee jaoks. See tempel on säilinud osaliselt ka tänapäevani. 3. Müürid ja lossid Babülon oli kuulus ka oma linnamüüri poolest, mis oli nii paks, et sellele võis kaks neljahobuse rakendit kõrvuti sõitma panna. Babüloni ümber ehitati 3 ringi müüre, mille ümber oli sügav veega täidetud kaitsekraav, linna pääses kaheksast väravast, millest tähtsaim oli Istari peavärav. Draakonid sellel sümboliseerivad linna jumalat ja igavese elu andjat Mardukit. Lõvid on jumalanna Istari sümboliks. Uruki linna ümbritsev 5 m laiune topeltmüür oli 9 km pikk ning seda liigendas 800 torni. Mesopotaamias sai tavaks , et iga valitseja laskis endale uue palee ehitada. See võis koosneda kuni paarisajast siseõuede ümber koondatud ruumist. Sisse jõudis valgus siseõuede kaudu

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
24 allalaadimist
Ajalugu- Muinas- ja keskaeg
2
docx

Ajalugu- Muinas- ja keskaeg

­ Määrab söe vanuse, pinnavormid, millal inimesed viimati seal elasid; Turba seest saab õietolmu abil määrata seal kunagi kasvanud taimed. Kliimat saab määrata; Põlluharimisviiside määramine; kivistised. Nimeta 9 keskaegset linna. - Tallinn, Tartu, Rakvere, Pärnu, Narva, Viljandi, Valga, Haapsalu, Paide Iseloomusta keskaegse linna välisilmet ja eluolu. ­ Müüriga ümbritsetud; Pargid puudusid; Majad olid üksteise kõrval tihedalt; Vaatetornid; Kaitsekraav ümber linna; Raekoda; Turuplats; Kõik tänavad suubusid turuplatsile; Raad valitses linna; Seal tegutsesid käsitöölised ja kaupmehed; Tsunft; Gild. Miks 13. sajandiks kujunenud asustusvõrk keskajal muutus? ­ Igal valitsejal oli oma valitsemiskord. Asustus kujunes kaubateede, kirikute ja kindluste juurde. Kuidas linnad tagasid vajaliku rahva juurdevoolu? ­ Talupojad said kodanikuks, siis kui nad olid pärast põgenemist 1 aasta ja 1 päev vabad olnud. Eestlasi oli linnas ~40%.

Ajalugu → Ajalugu
88 allalaadimist
Esimene maailmasõda
6
doc

Esimene maailmasõda

2. august ­ Saksamaa okupeeris Luxembourgi. 3. august ­ Saksamaa kuulutas Prantsusmaale sõja. 4. august ­ Suurbritannia kuulutas Saksamaale sõja. 21. august ­ Saksamaa okupeeris Belgia. 21. ­ 25. August ­ Piirilahing Sakslased jõudsid Pariisi. Jacques Jaffre koondas vägesid, otsustas sakslastele anda vastulöögi. 5.-12. September Marne'i lahing. Sakslased löödi tagasi. Läänerindel algas kaevikusõda ehk positsioonisõda. Kaevik ­ kaitsekraav. August 1914 ­ Venemaa ründas Ida-Preisimaad. 29. August 1914 ­ Tannenbergi lahing. 3. September 1914 ­ Lvov (Lviv) Austria-Ungari väed suruti Karpaadidesse. 23. August 1914 ­ Sõtta astus Jaapan. Sakslaste vastu. Jaapanlased vallutasid Saksamaa Aasia ja Okeaania kolooniad. 29. Oktoober 1914 - Sõtta astus Türgi. Meredel olid Antantile probleemiks Saksa allveelaevad. 1915 ja 1916 1915 alguse probleemid: · Enamus laskemoonast oli kulutatud. · Vaja oli uusi kaitserajatisi

Ajalugu → Ajalugu
6 allalaadimist
Renoveermis alused Mõisted ja kahjustused
6
doc

Renoveermis alused Mõisted ja kahjustused

Arkaad ­ sammastele toetuv kaar või kaarte rida Baas ­ samba laiem alumine osa ehk jalam Baldahfiin ­ hinnaline siidriie, hiljem igasugune ehisvari Balustraad ­ balustritega toetuv käsipuu või rinnatis (granaadipuuvilja meenutav post) Barokk ­ Itaaliakeelest tulev sõna tähendab ,,eriskummaline". Euroopas 1500- 1700 levinud kunstistiil. Lähtudes vahetult Itaaliarenessanssist Basiilika ­ Hõimupealike kultuuripidu Ateenas. Ka varakristlik kirik Bastion ­ Kindlustus, kaitsekraav Dansker ­ käimlataoline ehitis Diafragma ­ vahesein, mis annab hoonele jäikuse Diele ­ suure kaldega keskruum talumajas Donjon ­ nelinurkse põhiplaaniga tugev elutorn linnuses Eestugi ­ seinaga seotud püsttugi, kasutati seinte tugevdamiseks, liigendamiseks. Ehisviil ­ vimperg, kõrge, tervav, konstruktiivne viil aknaportaali või nissi kohal. Ematala ­ peatala, mis toetab temaga risti suunalisi või põranda talasid Esplanaat ­ avar väljak tänava või aia ees

Ehitus → Restaureerimine
91 allalaadimist
Arhitektuuriajalugu
15
doc

Arhitektuuriajalugu

eKr. Ehitati Jeericho ümber mõne meetri kõrgune müür, mille juurde kuulus 8 m kõrgune tugevast kivist kindlus. Kindlus oli ehitatud müürist sissepoole puudutades müüri seina. Kindluse müüri poolne osa oli poolringi kujuline. Jeerichos toimus linnade areng 2000 aastat, peale seda surid seal mõneks ajaks linnad justkui välja. Hiljem asustati ala taas ning linnade areng jätkus. Sajandite vältel on nii müüri kui kindlust mitmeid kordi ümber ehitatud ning müüri ette kaevati kaitsekraav. Tarbeesemeid valmistati peamiselt ränikivist ja luudest. Kasutati ka kivist kirveid. Tell Aswad Tell Aswad asus Süürias. Küla asustati umbes 7 800 ­ 6 600 a. eKr. Maaala oli peaaegu ringikujuline ja väga laiaulatusliku asustusega. Piirkond oli umbes 5 ha. suurune. Hooned olid ehitatud savitellistest. Põrandad olid kaetud lubjaga. Ain Ghazal Ain Ghazal on küla mis asustati umbes 7 200 ­ 6 000 a. eKr. Küla asus Jordaanias Zarga jõe kaldal. Küla oli 10 ­ 15 ha. suurune.

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
54 allalaadimist
Morfoloogia-lühike ülivõrre-käändevormide seosed-paronüüm
7
docx

Morfoloogia, lühike ülivõrre, käändevormide seosed, paronüüm

Nimetavas esitama avaldama, väljendama; millegagi käändes sageli parem juhtum: eilne juht, esinema; üle või sisse andma; ette panema. parem eilne juhtum. Mis juhul, millisel Esitas oma väited. Koor esitas kaks juhul. Paremal, halvemal, vastasel, äärmisel juhul. Igal juhul, igaks juhuks. kahjurikäik taimelehel. Lehekoide tehtud Erand-, üksikjuhtudel kaevandid haavalehtedel juhtum esinemisfakt, üksiksündmus, kaevik kaitsekraav, kraavitaoline puhk, kord. Erand-, surma-, vahe-, muldehitis; ajutine kraavitaoline süvend. õnnetus-, üksikjuhtum Eesliini kaevikud. Vundamendi kaevik juhus ettearvamatu sündmus, olukord või kaevis väljakaevatud ese; mäenduses: võimalus. Kasutab juhust kaevandatud maavara järel Suve järel tuleb sügis. Käib mu järel kestus vältus, ajaline pikkus. Lennu kestus nagu vari. Käis palga järel

Eesti keel → Eesti keel
60 allalaadimist
Referaat idamaade kõrgkultuurid
16
doc

Referaat idamaade kõrgkultuurid

Taevakehade liikumine peegeldas jumalate toiminguid, mille järgi osati ennustada. Arhitektuur Materjalina kasutati päikese käes kuivatatud savitelliseid, sisse veetud kive, põletamata telliseid. Ehitati templeid (tsikuraat ­ massiivne, astanguline ülespoole ahenev torn, N: Paabeli torn), losse (hiigelsuured, 8-korruselise maja kõrgused ehitised, N: Sargon II loss), kaitseehitisi (babüloni ümber ehitati 3 ringi 20 m. paksuseid müüre, mille ümber oli sügav veega täidetud kaitsekraav, linna pääses kaheksast väravast, millest tähtsaim oli Istari peavärav). Arhitektuuri maailmaime olid Babüloonia rippaiad. 14 Skulptuur Kujundati reljeefe. Kaanonid ­ perspektiivide puudumine, figuuri suurus olenes positsioonist ühiskonnas, õlg külgvaates, juuksed ja habe stiliseeritud. Loomade kujutamine ­ loomutruud, kunstnik väljendas kaastunnet ja valu.

Ajalugu → Ajalugu
3 allalaadimist
Vanalinna arhitektuur
15
docx

Vanalinna arhitektuur

Toompea Väikese linnuse rajas Mõõgavendade Ordu 1229. aastal Toompea paelava edelajärsakule ning alates 1238. aastast ehitasid taanlased linnuse kaitseehitisi edasi. Jüriöö sündmuste tagajärjel XIV sajandi keskel läks see Saksa ordule. Ordu rekonstrueeris selle 1350-1360. aastatel trapetsikujulise põhiplaaniga keskse kovendihoonega linnuseks. XIII sajandi II poolel lõppes Toompea ordulinnuse kui kindlusehitise areng, lammutati Väikese linnuse idapoolne müür, tasandati kaitsekraav ja ehitati XVIII sajandi lõpul ehitusmeister Johann Schulzi juhtimisel hilisbarokne Eestimaa kubermanguvalitsuse hoone. Linnuse idakülje kindluslik ilme oli sellega kadunud. Konvendihoones tegutsenud vangla puuosa põles 1917. aastal. Hiljem lammutati ka säilinud kiviosa ja 1920-1922. aastatel rajati nende kohale ekspressionistlik riigikoguhoone. Samuti rajati kortermaja linnuse loodeküljele endiste tallide asemele. Lõunapoolne ringmüür ja lossi lõunatiib ehitati 1930

Arhitektuur → Arhitektuur
102 allalaadimist
Kunsti ajaloo reisiplaan
10
doc

Kunsti ajaloo reisiplaan

Muistsete eestlaste linnusekompleks hõlmas ilmselt kogu Toompea mäge ning pealinnus oli kagunurgas kõige kõrgemal mäel. See oli arvatavasti puit-, muld- ja kuivmüüritisega kivilinnus. Siia alustasid oma esimese kivilinnuse rajamist ka taanlased pärast 1219. aastat. Tõsise ehitamisega tegi algust Mõõgavendade Ordu, kelle valduses oli Toompea 1227­ 1237. Sel ajal valmis Toompea järsaku edelaosas kastell, mille kagunurgas kõrgus vahitorn. Kastelli kaitses ülejäänud Toompea poolt kaitsekraav. Linnust nimatati castrum minus'eks (väikeseks linnuseks) erinevalt ülejäänud Toompeast, mis kandis nime castrum magnus (suur linnus). Pärast 1238. aastat hakkasid linnust edasi ehitama taanlased, nüüd aga mitte enda vanas, vaid Mõõgavendade Ordu poolt alustatud kohas. Nad jagasid kastelli müüriga kaheks, jättes selle lõunapoolse osa eeshooviks ning rajades põhjapoolsesse hoovi asehalduri omakorda müüriga piiratud residentsi

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
14 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun