kaks torni: Saunatagune torn ja torn, mida nimetati lihtsalt "Uueks torniks" [2]. Kaitsetornid 15. sajandi jooksul moderniseeriti linnamüüri kaitsetorne ning ehitati mitu sadultorni ümber linnamüürist eenduvateks poolringilise põhiplaaniga tornideks. 1475. aastal ehitati Kiek in de Köki torn. Kaitsetornid olid enamasti kuni 24 meetri kõrged, nelja-viiekorruselised ehitised, mille ülemine korrus oli lahtise platvormiga ning selle all asusid kaitsekorrused, madalamad korrused olid kasutusel ladudena. Kaitsetornididele ehitati varikatused alles 16.17. sajandil. Kaitsetornidest erineb arhitektuuriliseltBremeni torn, mille esimest ja teist korrust kasutati vanglana. 15. sajandi viimasel veerandil täiendati vanal vertikaalsel kaitseprintsiibi ehitatud kaitsetorne Toompeast lõunasuunal asetseva Kiek in de Köki suurtükitorniga. Tallinna kaitsevööndi kaitsetornid, loetletud päripäeva alates Pika jala väravatornist
aastatel ja on siiani väga hästi säilinud. Tornis korraldatakse 2003. aasta novembrist alates mitmesuguseid etendusi ja näitusi. Köismäe torn on oma nime saanud selle lähedal asunud köiepunumistöökodade järgi. · Ajalugu 1360. aastatel rajatud torn oli algselt 13,3 meetri kõrgune, kolme korrusega (alumine laokorrus, kaks ülemist kaitsekorrused) ja puidust vahelagedega. Ülakorrusest eendus puidust kaitserõdu, mille kaudu pääses müürile. 14361437 ehitati hoone välisseinad paksemaks ning lisati kõrgust. 16-meetrisele kõrgusele lisandus veel puidust kaitsekorrus. Kõrgest tornist valmis siis küll ainult alaosa. Praegused viis korrust ning 26,5-meetrise üldkõrguse sai torn 1520. aastatel, mil lisati veel kaks kaitsekorrust. Kolm esimest korrust hakkasid siis kandma laoruumide funktsiooni.
vesiveskit, mis asusid Harju, Karja- ning Viru väravate juures. Need veskid paiknesid peaväravatorni ning eesväravate vahel. Enamik kaitsetorne on Tallinnas pool- või kolmveerandringikujulised või ka hoburauakujulised. Selliste tornide ülaosas asetses kaks või kolm kaitsekorrust, allosas aga harilikult ladu või vangla. Tornide kõrgus on keskmiselt 20-25 m, seinte paksus aga 2-3 m. Tornide ülemised kaitsekorrused olid algselt lahtised ning neil oli tugev veekindel põrand, mis oli võimeline kandma kiviheitemasinaid. Tornide laed olid kas võlvitud silindervõlvidega (suuremate tornide puhul) või siis kaetud tugevate paeplaatidega kaetud talalagedega. Rahu ajal olid lahtised ülemised kaitsekorrused kaetud harilikult ajutiste katustega, mis sõjaohu korral kiiresti lammutati. Ülemisel kaitsekorrusel vaheldusid paralleelkülgedega
annaabi.ee 
