lammilodumetsade (91E0*) ning laialehiste lammimetsade (91F0) kaitse Kuigi Eesti on pindalalt väike riik, on meil suhteliselt hästi säilinud ja kaitse alla võetud loodust siiski palju, suhteprotsendilt nii mõnestki suure pindalaga Euroopa riigist enam. Samuti käsitleti seminaril väga tugevalt rannikukoosluste majandamise kvaliteedi teemat. Rannaniidul ainuüksi merevaate avamisest ei piisa. Kui rannikuelupaiku vaadeldakse terviklike kompleksidena, peab kaitsekorralduses arvestama nii ümbruse mõjusid, kui ka tagama kompleksi siseste protsesside toimimise. "Eriti just ohustatud liikide elupaikade puhul on oluline, et rannaniidu hoolduse eesmärgid oleks liigilistest vajadustest lähtuvad. Näiteks võib heal tasemel niidetud rannaniit olla niidurüdile ning tutkale täiesti sobimatu, kui niide purustatakse või isegi vaid osaliselt maha jäetakse - sellisel juhul tekib rannaniidule paks kuluvaip, mis takistab kõnealustel lindudel juurdepääsu toidule
Mõistagi osalevad selles mahukas töös ka Eesti seeneteadlased. Punanimestike staatus pole eri riikides kaugeltki ühene. Mõnel pool on need ametlikud ja neid arvestatakse ühel või teisel määral looduskaitse korralduses. Teisal on punased nimistud poolametlikud, kolmandates maades vaid looduskaitsjate või seeneteadlaste omavahelise teabe kandjad. Eesti punases raamatus on praegu 91 seeneliiki ja neid on silmas peetud nii looduskaitsealade kaitsekorralduses (eriti tsoneerimisel), vääriselupaikade loomisel kui ka liikide kaitse alla võtmisel. Uus, praegustele rahvusvahelistele kriteeriumidele tuginev punanimestik saab valmis tuleval aastal ja võiks sisaldada umbes poolteistsada seeneliiki. Kuidas seeneliike tegelikkuses kaitsta? Eks ainuke võimalik viis ole ikka kaitsta nende kasvukohti ja kooslusi, kus neid leidub. 2004. aasta seaduses on see päris täpselt sätestatud.
ohuks. Selle ohu kõrvaldamine eeldab toitainete loodusesse sattumise tugevamat kontrolli, see on üks kindlatest viisidest keskkonna kahjustamise vältimiseks ja sarnaselt mereohutusega ei ole see vajadus vaieldav. Kuna enamus liigsetest toitainetest pärineb maismaalt, on oluline tegeleda ka valgaladega. Tuleb astuda samme selleks, et 2015. aastaks on kõigis Läänemere riikides kaitse all täiendavad 25000 ha magevee- ja rannikuökosüsteemi ning kaitsekorralduses rõhutatakse jõgikondade ökoloogilist tähtsust. Toksilised ained Läänemere ja mere kallastel elavate inimeste tervisele on suureks ohuks mürkkemikaalid. Tuleb teha kõik võimalik, et lähimas tulevikus kõrvaldada või vähendada 15 kõige ohtlikuma aine kogust Läänemeres, pöörates tähelepanu eelkõige püsivatele orgaanilistele reostusainetele (POPs) ja sisesekretsioonihäireid põhjustavatele kemikaalidele (EDC), püüdes vähendada nende laskmist Läänemere keskkonda
Olenevalt kontekstist võib külastajat nimetada ka kasutajaks, kliendiks, külaliseks või turistiks (Kajala jt 2008). Külastajavoog (visitor flow) kirjeldab külastajate ruumilist ja ajalist jaotust konkreetsel alal (Kajala jt 2008). Külastuse aktsepteeritavad mõjud (limits of acceptable change) teatud piirkonna jaoks lubatud ökoloogiliste, majanduslike ja sotsiaalsete muudatuste määr. Indikaatorite limiteeritud mõõdetavad väärtused selgitatakse välja seire käigus. Kaitsekorralduses püütakse hoiduda lubatud mõju ületamisest ning keskendutakse eelkõige neile aladele, kus lubatud keskkonnamõjude määr on ületatud või on suundumus neid ületada, kui ala kasutatakse edasi samas mahus ning samamoodi. Külastuskoormuse piirtaluvus (külastustaluvus/taluvuspiir) on maksimaalne inimeste arv, kes võivad sihtkohta / kaitseala külastada tekitamata vastuvõetamatuid muutusi
mitmekülgselt kasutatav ja et säiliksid liikide elupaigad. 173. Maastik Euroopa loodushoius ja keskkonnapoliitikas Rahvusvahelisel tasandil: Maastikuga seotud konventsioonidearendamine Spirituaalsete ja esteetiliste väärtuste laiem arvestamine kaitsealadel Roheline infrastruktuur (Euroopas), loodusalade sidusus Kaitsealad, laienemine linnadesse, kliimamuutus ja kaitsealad jne Ökosüsteemi (maastiku) kaubad ja teenused ja nende arvestamine kaitsekorralduses Maastikuline planeerimine Roheline infrastruktuur Euroopa maastikukonventsioon Euroopa maastikukonventsioon – 2000, (2004) Püüab ühendada loodus- ja kultuuripärandi kaitsjate eesmärke, toonitades loodusliku ja kultuurilise pärandi väärtustamist ja säilitamist eelkõige kohalikul ja piirkondlikul tasandil Tegeleb suuresti “igapäeva”, “harilike” maastikega Maastikuna käsitletakse inimeste poolt tajutavat, looduslike ja/või inimtekkeliste
annaabi.ee 
