Novgorodi piirkonda. Normannide retked 8., 9. ja 10 saj. 1000. a paiku viikingid ristiusustati ja nad jäid paikseteks. Nii tekkisid Viikingite riigid. Normandia 896 aastal asusid taani viikingid Seine'i suudmealale. 911 a. sai teoks Saint-Clair-sur- Epte'i kokkulepe Seine'i viikingite juhi Rollo ja frangi kuninga Charles Lihtsameelse vahel. Kokkuleppe järgi sai Rollo maa lääniks ja võttis selle eest üle riigi kaitsekohustused. Pärast ristiusu vastu võtmist aastal 912 saab temast frangi kuninga hertsog ja vasall ning tema läänist hertsogkond. Lõuna-Itaalia 1059 a. tunnistasid normannid Melfi sinodil paavsti oma lääniisandaks ning tegid lõpu bütsantslaste võimule Lõuna-Itaalias, samuti ka araablaste võimule Sitsiilias Roger II ühendas Sitsiilia Kalaabria ja Apuuliaga ning tegi Palermost pealinna. 1186 a. abiellub
Võlaõiguse üldosa OIEO.06.044 2019/2020 II seminar Võlasuhte tekkimine lepingueelsetest läbirääkimistest ja eellepingust Teemad 1. lepingueelsed läbirääkimised; 2. läbirääkimistest tekkivate kohustuste sisu (kaitsekohustused); 3. lepingueelne vastutus; 4. eelleping. Tudengi teadmised ja oskused: 1. tunneb ära lepingueelsed läbirääkimised ja teab, millised on läbirääkimistest tulenevad kohustused; 2. teab, milliseid nõudeid võib läbirääkimistest esitada järgmistel asjaoludel: 2.1. läbirääkimiste tulemusel lepingut ei sõlmita; 2.2. leping sõlmitakse ja leping on kehtiv ning läbirääkimistel antud teave on muutunud lepingu sisuks; 2.3
Õigustesse sekkumise keeld tähendab, et riik ei tohi ülemäära takistada igaühe põhiõiguste realiseerimist. Näiteks ei tohi avalik võim sekkuda üksikisiku põhiseadusega tagatud vabadustesse või kohelda kedagi ebavõrdselt. Igaühel on õigus nõuda, et lõpetataks põhiseadusvastane sekkumine põhiõigustesse. Tihti kaitseb põhiõigus nii aktiivset tegevust kui ka tegevusetust. Riigi kaitsekohustused seisnevad selles, et põhiõigused ei kaitse mitte riigi tegevuse eest, vaid panevad riigile kohustuse kaitsta igaüht teiste isikute õigustesse sekkuva tegevuse eest. PS § 13 sätestab igaüheõiguse riigi ja seaduse kaitsele ning PS § 14 kohaselt on riigi ülesandeks õiguste ja vabaduste tagamine. Lisaks on PS § 19 lg 2 kohaselt igaühe kohustus austada ja arvestada teiste isikute õigusi ja vabadusi selle normi kohaselt on igaühel õigus
See, kuidas ostja oma raha kulutab, on tema otsustada. Praegu tal ei ole raha, sest kulutas millegi muu peale. Raha puudumine ei ole vabandatav asjaolu üldjuhul. Lepingupooltel on vastastikused kohustused Vastastikuse lepingu puhul on poolte kohustused vastastikku seotud ehk kohustus tuleb täita ainult juhul, kui täidetakse sellega seotud vastastikune kohustus. Ehk kohustus kohustuse vastu. Põhikohustused on tavaliselt vastastikused, kõrval- ja kaitsekohustused tavaliselt mitte. Praegusel juhul kauba üleandmine raha üleandmise vastu VÕS § 82 lg 5 esimene lause. Ei esine täitmisest keeldumise piiranguid VÕS § 111 lg 3 täitmisest keeldumine on lubatav, sest see on mõistlikult põhjendatud. Ostja ei ole võimeline maksma. VÕS § 111 lg 6 kohaselt võib on müüjal alust arvata, et ostja ei suuda kohust kohaselt täita ehk maksta lubatud 70% ära, sest tal ei ole seda raha
millise kahju ärahoidmiseks see kohustus konkreetselt ette nähtud on. Üldjuhul see säte eliktiõiguse kohaldamisele uksi ei ava. Jutt on üksnes piiripealsetest olukordadest, kus selle sätte järgi võiks tagajärjeks olla eliktiõiguslik vastutus. Jutt võiks olla kaitsekohustusest, nt A palkab remondimehe B lae värvimiseks ja kui B töö käigus A korterist mõned asjad varastab, siis ilmselt ei saa öelda, et lepingulised kaitsekohustused ulatusid varastamise ärahoidmise kohustuseni. Siin võiks kohaldada deliktiõigust. VÕS kommentaarides: A müüb B-le mootorsõiduki, millel on tehnilised rikked. Nende rikete tõttu sõidab B vastu puud. Kas lepingulise kohustuse eesmärgiks oli ära hoida keavigastus või mitte? 3-2-1-181-15, kus leiti, et kui advokaadi tegevus väljub kliendilepingu raamidest, siis ei kujuta see käitumine endast lepingu rikkumist ja nõuded on võimalikud deliktiõiguse alusel.
· kasutusleping (nt üürileping) · teenuse osutamise leping (nt töövõtuleping) Lepingulise võlasuhte liik määratakse põhikohustuse järgi (nt üürilepingu puhul üürileandja kohustus asi kasutusse anda, üürilevõtja puhul selle eest tasuda), kõrvalkohustused teenivad põhikohustuse ettevalmistamise, läbiviimise ja tagamise eesmärki ning laiendavad põhikohustusi (nt üürniku kohustus hoida asja hoolikalt). Lisaks neile võivad eksisteerida ka kaitsekohustused: · kohustus käituda heas usus (nt kohustus teha teise poolega koostööd) · teatamiskohustus (nt müüja peab tarbijale edastama toote kohta täielikku teavet) Kestvusvõlasuhte puhul jääb võlasuhte tekkimise ja täitmise vahele teatud ajavahemik (nt järelmaksuga ostmine) Täitmiskohaks nimetatakse kohta, kus võlgnik peab tegema kohustuse täitmise esemeks oleva teo (nt andma kauba üle). Reeglina on täitmiskoht kohaks, kust alates läheb teisele lepingupoolele
· kasutusleping (nt üürileping) · teenuse osutamise leping (nt töövõtuleping) Lepingulise võlasuhte liik määratakse põhikohustuse järgi (nt üürilepingu puhul üürileandja kohustus asi kasutusse anda, üürilevõtja puhul selle eest tasuda), kõrvalkohustused teenivad põhikohustuse ettevalmistamise, läbiviimise ja tagamise eesmärki ning laiendavad põhikohustusi (nt üürniku kohustus hoida asja hoolikalt). Lisaks neile võivad eksisteerida ka kaitsekohustused: · kohustus käituda heas usus (nt kohustus teha teise poolega koostööd) · teatamiskohustus (nt müüja peab tarbijale edastama toote kohta täielikku teavet) Kestvusvõlasuhte puhul jääb võlasuhte tekkimise ja täitmise vahele teatud ajavahemik (nt järelmaksuga ostmine) 48 Täitmiskohaks nimetatakse kohta, kus võlgnik peab tegema kohustuse täitmise esemeks oleva teo (nt andma kauba üle)
Erand: Kui kahjuks on surm või tervisekahjustus, siis võib kannatanu nõude aluse ise valida ( 1044 lg 3). Erand: lepingulise kohustuse rikkumisest tulenevat kahju saab siiski nõuda deliktiõiguse alusel, kui selle lepingulise kohustuse eesmärgiks ei olnud selle kahju ärahoidmine ( 1044 lg 2 ls 2). (Rakendatav siiski erandjuhtudel!) Piiripealsed juhud, mil võiks kaaluda 1044 lg 2 ls 2 rakendamist: nt kaitsekohustused lepingust. Nt. töötaja ja tööandja vaheline tööleping, millest tuleneb kohustus olla vastastikku viisakas. Töötaja avaldab ajalehes tööandja kohta laimu, mille tulemusega tööandja tulu väheneb. Võib väita, et sellise kahju ärahoidmine ei olnud töölepingu eesmärk, seega tuleks kahjunõue esitada deliktilisel alusel. 5. Kuidas on võlaõigusseaduses reguleeritud puhtmajandusliku kahju deliktiõiguslikku hüvita- mist?
suhtes nõuet esitada. Kohustiste täitmine Võlasuhte sisuks on tavaliselt üks või mitu soorituse tegemise kohustust, mille tulemusel peab toimuma väärtuste üleandmine kohustatud isikult õigustatud isikule. Sooritust tuleb siin mõista kõige laiemas tähenduses (sooritus võib olla tehing, faktiline tegu või tegevusetus). Soorituse objektiks võivad olla mitte ainult kaubad ja muud esemelised väärtused või õigused, vaid ka kaitse tagamine (VÕS § 2 lg 2). Kaitsekohustused ei kohusta sunnitavaks soorituseks, vaid on ainult kahju hüvitamise nõuete aluseks, kui neid rikutakse. Nii näiteks ei või külastaja nõuda, et kauplus või teenindusasutus koristaks ruumid enne tema saabumist, kuid võib nõuda kahjutasu, kui talle tekib kahju koristamata ruumidest). Kaitsekohustus kitsamas mõttes on seega ainult kahjuhüvitamiskohustus. Täitmiseks loetakse ainult niisugust teo tegemist või sellest hoidumist, mille tulemusel saavutatakse
suhtes nõuet esitada. Kohustiste täitmine Võlasuhte sisuks on tavaliselt üks või mitu soorituse tegemise kohustust, mille tulemusel peab toimuma väärtuste üleandmine kohustatud isikult õigustatud isikule. Sooritust tuleb siin mõista kõige laiemas tähenduses (sooritus võib olla tehing, faktiline tegu või tegevusetus). Soorituse objektiks võivad olla mitte ainult kaubad ja muud esemelised väärtused või õigused, vaid ka kaitse tagamine (VÕS § 2 lg 2). Kaitsekohustused ei kohusta sunnitavaks soorituseks, vaid on ainult kahju hüvitamise nõuete aluseks, kui neid rikutakse. Nii näiteks ei või külastaja nõuda, et kauplus või teenindusasutus koristaks ruumid enne tema saabumist, kuid võib nõuda kahjutasu, kui talle tekib kahju koristamata ruumidest). Kaitsekohustus kitsamas mõttes on seega ainult kahjuhüvitamiskohustus. Täitmiseks loetakse ainult niisugust teo tegemist või sellest hoidumist, mille tulemusel saavutatakse
annaabi.ee 
