Tallinna Majanduskool / õppeaasta 2014/2015 Iseseisev töö õppeaines Euroopa Liidu õiguse alused 3. Ei ole otstarbekas kõiki põhiseaduse võimalikke vastuolulisi sätteid muuta, eelistada tuleks lõimgut soosivat põhiseaduse tõlgendamist. 4. Millisel juhul võib tekkida vajadus kasutada EV põhiseaduse täiendamise seadusega (võeti vastu 14. septembril 2003 (RT I 2003, 64, 429), jõustus 6.01.2004) §-i 1 ehk nn kaitseklauslit? Vastus: Kaitseklauslit tuleks kasutada siis, kui Euroopa Liidu õigus satub põhiseaduse aluspõhimõtetega vastuollu. 5. Kas põhiseaduse täiendamise seadusel on põhiseadusega võrdne õigusjõud? Põhjenda vastust. Vastus: Põhiseaduse täiendamise seadusel peaks olema põhiseadusega võrdne õigusjõud, sest see teeb põhiseadust palju paindlikumaks ja kohanemisvõimelisemaks. Põhiseaduse täiendamise seadus korrigeerib põhiseadust
Eesti põhiseaduse aluspõhimõtteid. Teiselt poolt sätestatakse seda, et Eesti põhiseadus tuleb korrigeerida sõltuvalt EL ühinemise lepinguga üle võetud EL kehtivast õigustikust. See hõlmab sisuliselt ka Euroopa õiguse ülimlikkuse ja vahetu korraldatavuse põhimõtted 4. Millisel juhul võib tekkida vajadus kasutada põhiseaduse täiendamise seadusega (võeti vastu 14. septembril 2003 (RT I 2003, 64, 429), jõustus 6.01.2004) §-i 1 ehk nn kaitseklauslit? Kaitseklauslit tuleks kasutada siis, kui Euroopa Liidu õigus satub põhiseaduse aluspõhimõtetega vastuollu. Tallinna Majanduskool / õppeaasta 2015/2016 Iseseisev töö õppeaines Euroopa Liidu õiguse alused 5. Kas põhiseaduse täiendamise seadusel on põhiseadusega võrdne õigusjõud? Põhjenda vastust. PSTS peaks olema põhiseadusega võrdne õigusjõud, sest see teeb põhiseadust palju paindlikumaks ja kohanemisvõimelisemaks
Ühinemisläbirääkimiste lõpetamise ja ühinemise vahele jääv ajavahemik oli pikem, kuna Bulgaarial ja Rumeenial tuli veel teha märkimisväärseid pingutusi. Erilist rõhku pandi seetõttu veel täitmata kohustuste tõhustatud järelevalvele, et tagada mõlema riigi täielik valmisolek ühinemiseks ettenähtud tähtajal. Kui pingutustest ja ELi abist hoolimata esines mõlemal riigil enne ühinemist veel ikka tõsiseid raskusi, nähti ette, et komisjon võib kasutada mitut kaitseklauslit, sealhulgas võimalust lükata ühinemine aasta võrra edasi. Seda klauslit kümne uue liikmesriigi puhul ei olnud. Kaks riiki ühinesid ELiga viimaks 1. jaanuaril 2007. D.Liidu kohandamine (institutsiooniline korraldus) Et tulla toime ühinemisest tingitud väljakutsetega, tagades samal ajal, et ühinemine ei ohusta juba saavutatud integratsiooni taset ning selle jätkumist, pidi EL ka oma institutsioonilist korraldust kohandama
tulenevaid õigusi ja kohustusi. Selle sättega on fixeeritud seni Euroopa kohtupraktikas mainitud kohaldamisprioriteet...st seda, et liikmesriik ei saa jätta täitmata Euroopa õigust, mis on antud liidu pädevuse raames. Euroopa õigust tuleb kohaldada ka siis, kui liikmesriigi PS näeb ette teistsuguse regulatsiooni. PS-e täiendamise seaduse pakkus välja õiguskantsler Allar Jõks. Sellise El õiguse primaarsuse olukorras nägi aluspõhimõtetes õiguskantsler nn kaitseklauslit. Niipea kui EL-i aktid lähevad vastuollu PS-e aluspõhimõtetega, peaks Eesti alustama liidust väljaastumise protseduuri. Samal ajal on ta aga liidu õiguse primaarsusest tulenevalt liidu õigust täitma suunatud (praegu puudub regulatsioon väljaastumise kohta EL-st). Õiguskantsler sõnastas aluspõhimõtete (AP) loetelu üpris laialt. Tundub, et kõik põhimõtted ei vääri AP-te esiletõstmist. Tundub, et õiguskantsleri poolt pakutud põhimõtetest võiks PS-e AP-teks lugeda kahte:
tega. Liitumislepingu kooskõla PS alusPM. tega tuli kontrollida enne lepingu allakirjutamist, lepingu ratifitseerimist riigikogus vastuvõtmisel ja selle väljakuulutamisel. E tohib sõlmida EL-is uusi lepinguid, siis kui need ei kahjusta alusPM. te toimimist. Tuleb alati uurida lepingu mõju PS alusPM. te toimumisele. AlusPM. te sisu: PS alusPM. te on põhiväärtused, ilma milleta Eesti riik ja PS kaotavad oma olemuse. PS aluspm kujutavad endast nn kaitseklauslit või kriisiklauslit. § 1 kasutab määratlemata Õmõistet, ei loetle aluspõhimõtted. Kõige problemaatilisem on see, milliseid põhimõtteid tuleb pidada alusPM. teks. Konsensus mingi miinimumi osas oleks vajalik. Need on tuletatavad eeskätt PS preambulast, 1 ptk, 2 ptk § 10 ja 11. Eesti riigi teket ja käekäiku arvestades tuleks alusPM. teks: Rahvasuveräänsus, Riigi rajamine vabadusele õiglusele, Sisemine kaitse,
annaabi.ee 
