vallutusi ehitati puukirik.Jõhvi kirikukihelkond moodustati umbes 1250. aastal Alutaguse ajaloolise kihelkonna lääneosast. Jõhvit kihelkonnakeskusena mainitakse ajalooürikutes esmakordselt 1354.Esimene kirik hävis 1367. aastal vene ja saksa vägede lahingus. Seejärel ehitati uus, kivist müüride ja kitsaste kõrgel asetsevate laskeavadega kindluskirik.Jõhvi kirik koos Järve, Edise, Purtse vasallilinnuse ja Lüganuse kaitsekiriku ning Toolse, Narva ja Vasknarva ordulinnusega moodustasid keskajal kindlustatud vööndi Peipsi järve ja Soome lahe vahel.Aastal 1491 mainitakse kirjalikus allikas esmakordselt Jõhvi mõisa, mille omanikuks oli Narva ordufoogt.Aastal 1543 mainitakse Jõhvis kõrtsi ja vesiveskit.1558 algas Liivi sõda. Sõja ajal peeti kihelkonnas ägedaid lahinguid. Jõhvi kindluskirik vallutati venelaste poolt 3. veebruaril 1558 pärast teist rünnakut.
Samuti pidi krunt ka kõige tagasihoidlikumale algusele vaatamata võimaldama edaspidi täismõõdulise kiriku väljaehitamist Eeldatavasti puudus kirikul esialgne puitehitis ning peale 1230. aastat hakati kohe kivist kirikut püstitama, mille ehitusmaterjalina kasutati kohalikku paekivi, sest see oli kõige kättesaadavam. Kuna Tallinn ei olnud tol ajal veel kaitsepiirdega ümbritsetud, siis oli Niguliste oma raskete riivpalkidega suletavate sissepääsude, laskeavade ja pelgupaikadega kaitsekiriku rollis. Pärast linnamüüride valmimist muutus Niguliste kirik aga tavaliseks kogudusekirikuks. Kiriku osadest valmis esimesena arvatavasti valmis esmalt neljatahuline väike kooriruum. 13. sajandi lõpul lisandus kooriruumile aga kolmelööviline nelja võlvikugapikihoone, mis sisaldas ka läänetorni, pikihoone külgseintes asetsesid aga raidportaalid. Niguliste põhjaseina portaal on Tallinna vanim teadaolev dekoratiivportaal, kuid sellest on säilinud vaid alumine
Muuseumid: Eesti kaevandusmuuseum-Eesti Kaevandusmuuseum on maa-alune ja maapealne kaevandus-muuseumikompleks ning suusaspordikeskus Ida-Viru maakonnas. Kukruse Polaarmõis- räägib läbi ühe perekonna kaks lugu, mida saadavad erinevad põnevad tegevused ja katsetamised. Aleksandri Suurkiriku tornimuuseum-Muuseum paikneb kiriku torni kuuel korrusel. Kirik on vaadeldav nii väljastpoolt kui ka seestpoolt. Jõhvi kiriku muuseum-Tegemist on Eesti ühe kige unikaalsema hilisgooti kaitsekiriku arhitektuurilis-funktsionaalse süsteemiga, millele pole Eestis ega meie naabermaades seni teada ühtegi vähegi lähedast analoogiat. Vaatamisväärsused: Narva linnus-on Eesti vanimaid ja suurimaid linnuseid. Külastajatele on avatud linnuse kolm tiiba ja Pika Hermanni torn. Linnuse saalides on näitused Narva linna ajaloost. Saka-Ontika-Toila pankrannik- peetakse Ida-Virumaa suurimaks vaatamisväärsuseks. Kuni 56 meetrit üle merepinna kõrguva paeastangu servalt
aasta paiku saksa kaupmehed. Kuna linn ei olnud veel kaitsepiirdega ümbritsetud, oli Niguliste oma raskete riivpalkidega suletavate sissepääsude, piiluavade ja pelgupaikadega ühtlasi ka kaitsekirik. Linnamüüri valmides 14. sajandil kaotas kirik kaitsefunktsiooni ning muutus tavaliseks kogudusekirikuks. Kuna aga mingeid teisi konkreetseid jälgi Tallinna teiste varasemate kirikute sarnasest kaitsefunktsioonist siiani leitud pole, kuulub Tallinna keskaegses ehituspärandis seni ainsale kaitsekiriku tunnustega Nigulistele tähtis koht. Eelkõige kasutati kirikut siiski kaubalaona, kaitseülesannetele kohandatud oli ta vaid erandlikel juhtudel. 15. sajandil toimusid ulatuslikud ümberehitused, mis andsid kiriku koorile ja kolmelöövilisele pikihoonele kuni tänaseni säilinud üldilme. Barokne õhuliste galeriidega torn kerkis läbi mitme sajandi järk-järgult kõrgemaks. 1944. aasta 9. märtsi ööl, kui Nõukogude lennukid Tallinna pommitasid, sai kirik ja ümbruses
annaabi.ee 
