sügavusse. Kuiv tuleohutu paik ruum või ruumiosa, milles õhk on nii kuiv, et seintele, lakke ega elektriseadmete pinnale ei saa sadestuda niiskust. 0 ohutusklass. Kaitse põhineb ainult seadme põhiisolatsioonil. Neid ei tohi enam toota, kui kasutusel on need endiselt. I ohutusklass. Põhineb seadme kaitsemaandamisel kaitsejuhi kaudu. II ohutusklass. Põhineb, lisaks seadme põhiisolatsioonile, veel täiendava töökindla kaitseisolatsiooni kasutamisel, mille läbilöögi tõenäosus on kaduvväike. III ohutusklass. Põhineb kaitseväikepinge toitel, mille tulemusel inimese keha läbiv rikkevool ei ole üldjuhul ohtlik ja on tagatud nii otse- kui kaudpuutekaitse. LOENG 4 VANNI JA DUSIRUUMID o Tavalisest suurem elektrilöögioht, kuna märja inimkeha takistus on väiksem ja inimene on kokkupuutes maapotentsiaaliga. o Ruum on jagatud kolmeks erinevaks tsooniks: Tsoon 0 vanni või dusi
seintega ruumis. Enamikus Euroopa riikides, ka Eestis, nende tootmine ja müük on keelatud. · I-ohutusklass - põhineb seadme kaitsemaandamisel kaitsejuhi PE kaudu. Tunnuseks on kaitsekontaktiga pistikühenduse olemasolu. Pistikupesa kaitsekontakt on kohtkindla elektripaigalduse kaitsejuhiga maandatud. · II-ohutusklass - põhineb, lisaks seadme põhiisolatsioonile, veel täiendava töökindla kaitseisolatsiooni kasutamisel, mille läbilöögi tõenäosus on väike. Kaitseisolatsioon tagab nii otse- kui kaudpuutekaitse. Selle klassi elektriseadmed ja tarvikuid ei kaitsemaandata. · III-ohutusklass - põhineb kaitseväikepinge toitel, mille tulemuselinimese keha läbiv rikkevool ei ole ohtlik ja nii on tagatud otse- ja kaudpuute kaitse. Kaitseväikepinget kasutatakse halogeenlampvalgustite, uksekellade, vannitoaseadmete jt. toiteks
sellise seadme võib ära tunda ühendusjuhtme pistiku metallist kaitsekontaktide järgi. Kaitsemaandatud seadme välised voolujuhtivad osad, mis võivad isolatsioonirikke korral sattuda pinge alla, maandatakse kolla-rohelist värvi kaitsejuhi abil. Isolatsioonirikke puhul kaitseaparaat (nt kaitselüliti või korkkaitse) rakendub ja katkestab toiteahela. Kaitseisolatsiooniga elektriseadmel (II ohutusklass) on tähis, mis näitab, et põhiisolatsiooni asemel on kasutatud tunduvalt töökindlamat kaitseisolatsiooni või on põhiisolatsiooni tugevdatud. Kaitseisolatsiooniga seadme saab ühendada nii tavalisse kui ka kaitsekontaktidega pistikupessa. Kaitseväikepingel (III ohutusklass) töötavad elektriseadmed saavad pinge kaitseväikepingetrafost. Enamasti kasutatakse 12- või 24voldist väikepinget. Reeglina peab kaitseväikepingetrafo asuma kuivas kohas. Väikepingeseadmed võivad olla ka niiskuse käes (väljas). Kaitseaste on tingtähis või nimetus, mis iseloomustab kesta võimet
Enamikus Euroopa riikides, ka Eestis, nende tootmine ja müük on keelatud. I-ohutusklass - põhineb seadme kaitsemaandamisel kaitsejuhi PE kaudu. Tunnuseks on kaitsekontaktiga pistikühenduse olemasolu. Pistikupesa kaitsekontakt on kohtkindla elektripaigalduse kaitsejuhiga maandatud. II-ohutusklass - põhineb, lisaks seadme põhiisolatsioonile, veel täiendava töökindla kaitseisolatsiooni kasutamisel, mille läbilöögi tõenäosus on väike. Kaitseisolatsioon tagab nii otse- kui kaudpuutekaitse. Selle klassi elektriseadmed ja tarvikuid ei kaitsemaandata. III-ohutusklass - põhineb kaitseväikepinge toitel, mille tulemuselinimese keha läbiv rikkevool ei ole ohtlik ja nii on tagatud otse- ja kaudpuute kaitse. Kaitseväikepinget kasutatakse halogeenlampvalgustite, uksekellade, vannitoaseadmete jt. toiteks
kohas. 3.Kaitseväikepinge-Nõrkvoolu elektriseadmetes kasutatakse toiteks talitlusväikepinget mille ülempiir on 50V vahelduvvoolul ja 120V alalisvoolu korral. 4.Isoleerümbrus-Pingestatud osade isoleerimine nii et nad on täielikult kaetud isolatsiooniga välistades selle mahavõtmise seda rikkumata. Selline kaitseisolatsioon peab olema sedavõrd suure isolatsioonitakistusega et lekkevool jääks piisavalt väikseks. 5.Kaitse eraldus-Seisneb antud vooluahela töökindlas enamasti kaitseisolatsiooni abil eraldamises muudes vooluahelates vahelduvvoolu ahelatesse lülitatakse eraldustrafo kusjuures kaitse eraldatud ahelaid ei maandata. 6.Seadme elektritoite automaatset ja kiiret väljalülitamist –Elektritarvitite kõik pingealtid osad peavad olema kaitse või PEN juhi kaudu töökindlalt ühendatud võrku toiteallika maandusega. Juhuslik ühendus seadme pingestatud osa ja pingealti osa vahel kujuneb lühiseks suhteliselt suure lühisvooluga. Kaudpuute
Enamikus Euroopa riikides, ka Eestis, nende tootmine ja müük on keelatud - I-ohutusklassi põhineb seadme kaitsemaandamisel kaitsejuhi PE kaudu. Tunnuseks on kaitsekontaktiga pistikühenduse olemasolu. Pistikupesa kaitsekontakt on kohtkindla elektripaigalduse kaitsejuhiga maandatud. - - II-ohutusklassi põhineb lisaks seadme põhiisolatsioonile veel täiendava töökindla kaitseisolatsiooni kasutamisel, mille läbilöögi tõenäosus on väike. Kaitseisolatsioon tagab nii otse- kui kaudpuutekaitse. Selle klassi elektriseadmed ja tarvikuid ei kaitsemaandata - III-ohutusklassi põhineb kaitseväikepinge toitel, mille tulemusel inimese keha läbiv rikkevool ei ole ohtlik ja nii on tagatud otse- ja kaudpuute kaitse. Kaitseväikepinget kasutatakse halogeenlampvalgustite, uksekellade, vannitoaseadmete jt. toiteks. Kaitseväikepingeallikateks
kasutamine. Kaitset kaugpuute korral ehk rikkekaitset saab realiseerida: 1. pingealdiste osade maandamisega kaitsejuhtide kaudu. (kaitsemaandamisega) 2. seadme kiire automaatse väljalüitamisega pingealdiste osade pinge alla sattumisega. 3. pingealdiste ja kõrvaliste juhtivate osade potensiaalide ühtulastamisega, potensiaali ühtlustus juhtide abil. 4. elektrieraldusega näiteks spetsiaalsete eraldus trahvode abil sama aegselt põhikaitsega nt kaitseisolatsiooni, kaitse väikepinge, kaitsekatete ja muu seesuguse abil. Potensiaali ühtlustuse kasutamisel on kõigi puute võimalike juhtivate osade potensiaal ühesugune. Nimetatud kaitsevõtteid võib kasutada ka kombineeritult igaljuhul peavad aga kõigis elektripaigaldistes olema kasutusel mõlemad kaitseviisid, nii põhi kui ka rikke kaitse. Eritiohtlikes oludes(märjaümbruse, välisolude ja muu seesuguse korral) tuleb aga ettenäha lisa
annaabi.ee 
