Samas Liiv delikaatselt libisebki teemast üle nii, et selle aja inimesed isegi ei osanud mõelda nii kaugele, et midagi tegelikult ka võiks areneda karjapoisi ning mõisapreili vahele. Kõiges, mis paha mõisas sündis, olid süüdi ikka töölised. Ka Villu jääb seadusesilma all süüdlaseks nii jänese "varguses" kui ka hobuste viljapõllule laskmises, olemata ehk tegelikult süüdi ei ühes ega teises, vähemalt mitte pahatahtlikult. Küll aga mõisniku poeg Hugo kaitseinglina päästab Villu paarist väga raskest olukorrast. Hea inimene on hea ning ta leiab austuse varem või hiljem ka teistelt inimestelt. Paha inimesega ei taha keegi tegelikult tegemist teha ning ta lõpetab üksikuna austuseta, mahajäetu ning unustatuna. Mõned pahad tihti enne surma jõuavad arusaamisele oma pahandusest ning muutuvad. Eriti sellel ajal kui usk oli ehk suurema tähtsusega ning usklikke rohkem ning usuti ning kardeti jumalat rohkem, siis taheti ju ikka "taevas" oma kohta
Kuna ta mingit kahetsust üles ei näita, ärkavad reaalses maailmas ellu lõhutud asjad, et oma lõhkujale kätte maksta. Lõhutud auto ja jalgratas ning murtud õunapuu ilmuvad peategelase teele nähtamatute kiusajatena, kriimustades teda ja sundides kukkuma. Pikapeale hakkab poiss asjade piirjooni tajuma ning saab aru, millega tal tegemist on. Ta saab aru oma halvast käitumisest ja heastab selle. Unes kangastub talle õieehteis lendav õunapuu, mis jääb teda ka edaspidi rasketel hetkedel kaitseinglina saatma. Tänapäeva maailmas valitseva asjadekülluse keskel on tavaline, et lapsed lõhuvad kergekäeliselt asju. Kui manitsemine enam ei aita, tuleb appi võtta kraad kangemad fantaasiategelased. Välja arvatud ambivalentse lõpuga lugu ,,Taskunoa mõistatus", on kõikide lugude lõpp klassikalisele lastekirjandusele kohaselt õnnelik. Näiteks leiavad lapsed oma kutsumuse: unistajast saab luuletaja (,,Unistav Marko ja tema kutsumus"); või
kaitsepühak, kalmistute patroon. 6. sajandil võitles ta katkuga. Miikaeli kutsuti appi tormisel merel ja ka võitluses kiusatusega. Eesti rahvakalendris tähistatakse Miikaeli nimepäeva ehk mihklipäeva 29. septembril. Raafael (hbr ,,Jumal tervistab") - on kaitseinglite pealik ja inimkonna kaitseingel. Eriti kaitseb ta lapsi, palverändajaid ja teekäijaid. Tema atribuudid on kepp, sau, reisipaun. Pärimuse järgi oli just Raafael see, kes kuulutas karjastele Jeesuse sündi. Raafael saatis kaitseinglina Toobijat tema pikal ja raskel teekonnal, et Toobija saaks oma isale tagasi tuua raha, mis oli hoiule antud juut Gabaelile. Jumala käsul aheldas peaingel Raafael deemonite juhi Azazeli kõrbesse. Vangistusse jäi Azazel viimse kohtupäevani, mil ta igavesse tulle heideti. Gaabriel (hbr ,,Jumal on minu jõud", ,,Jumal on tugev") taevaste varade valvur ning taeva ülemkäskjalg, peasaadik. Kaks korda saadeti Gabriel Taanieli juurde: üks kord seletama ta
annaabi.ee 
