allakirjutamise järel mängis NATO võtmerolli, luues rahutagamisväed ja seejärel stabiliseerimisjõud selleks, et kindlustada lepingu täitmise ja panna alus rahule tulevikus. 1999. aastal sekkus allianss konflikti Kosovos, alustades Jugoslaavia Föderaalse Vabariigi vastu õhukampaaniat, eesmärgiga peatada jäme inimõiguste rikkumine Kosovo albaanlaste suhtes. Peale selle on NATO välja töötanud ka kaitsesuutlikkuse initsiatiivi, Euroopa julgeoleku- ja kaitseidentiteedi ning loonud massihävitusrelvade keskuse, mis otsib võimalusi parandada alliansi reageerimisvõimet nende relvade kasutamisest tulenevale ohule ja nende leviku tõkestamisele.1 1.2. Kuidas NATO töötab NATO edukuse üheks võtmeks on tema konsensusel rajanev otsustamis protsess. Hääletussüsteem puudub ja kõik otsused peavad olema ühehäälsed. Enne oluliste otsuste tegemist on tihti tarvis ulatuslikke konsultatsioone ja arutelusid
(1997. a. Portugalis Sintras toimunud NACC-i välisministrite kohtumise otsuste tulemusena loodi NACC-i asemele Euro-Atlandi Partnerlusnõukogu (ingl. k. EAPC - Euro-Atlantic Partnership Council), mille eesmärgiks sai koostöö uue etapi alustamine). Teisi olulisemaid otsuseid Brüsseli tippkohtumiselt: Rahvusvaheliste eriülesandega ühisvägede (ingl. k. Combined Joint Task Force (CJTF)) kontseptsiooni heakskiitmine; Euroopa julgeoleku- ja kaitseidentiteedi väljaarendamise toetamine; Alliansi valmisoleku korraldada Bosnias ja Hertsegoviinas ÜRO eesmärkide toetuseks õhurünnakuid taaskinnitamine. MADRID, 1997 1997. a. Madridis peetud tippkohtumine oli teetähiseks, mille juures võib rääkida alliansi poolt eelneva viie-kuue aasta suuremate algatuste lõpuleviimisest. Olulisemad otsused: Kutsed Poolale, Tsehhi Vabariigile ja Ungarile liitumisläbirääkimiste alustamiseks;
annaabi.ee 
