Eesti eelajaloolisest ajast Jüriöö ülestõusuni
Liivimaaks ehk Vana-Liivimaaks, mis lahutati hiljem Rootsi ajal Eestimaaks ja
Liivimaaks. Alistatud maa jagati ordu ja piiskopkondade vahel
( piiskopkondadel 2/3 alast ). Liivimaal loodi Tartu, Saare-Lääne, Kuramaa ja
Riia piiskopkonnad.
1255.a. ühendati Riia piiskop peapiiskopiks ning osa Põhja-Eestit, Harju-ja
Virumaa sattusid Taani valdusesse.
Uue koloonia valitsevaks kihiks kujunesid baltisakslased, keda sidusid
phised enese maksmapaneku ja kaitsehuvid, ühine päritolu, keel ja kombed, kuid
lahutasid lahkearvamused, tülid erinevate huvirühmade ja seisuste vahel.
Vastuolud võitjate ja pärisrahva vahel ei tasandunud kunagi täielikult, vaid
säilisid läbi sajandite kuni kõige uuemate aegadeni. See kõik osutab, kui kirjut
pilti pakkusid Vana-Liivimaa ühiskondlik-riiklikud olud.
Feodaalkord, mõisad, lossid
Järgmised 700 aastat olid meie esivanemad võõra võimu all. Rahva väike,
annaabi.ee 
