puutumatuid soid, metsi ning niite. Loodusega tutvumiseks on külastajate tarbeks ettevalmistatud mitmeid matkarajad ning vaatetornid, millest unikaalsemaid on Kubaru lehmatorn, kust huvilistel on võimalik vaadelda Eesti maatõugu veiseid. Kaitseeesmärk Looduskaitseala on loodud Nigula soostiku ja sellega piirnevate alade koosluste ning kaitsealuste liikide elupaikade ja maastiku kaitseks. Kaitsealused liigid ning elupaigad on loetletud kaitseeeskirjas. Samast dokumendist võib lugeda ka Nigula looduskaitsealal kehtivast kaitsekorrast. Külastajale Nigula rabas on 6,8 km pikkune looduse õpperada. Väljaspool olemasolevaid õpperadasid liikumiseks peab olema looduskaitseala kaitse korraldaja Keskkonnaameti PärnuViljandi regiooni luba. TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
Metsad on hoiumetsad, loodust kasutatakse põlislooduse koosluste kaitseks. Sihtkaitsevöönd on kaitseala selline osa, kus kaitse on sihitud looduse kaitseks. Erinevalt reservaadist ei piirata siin enamasti inimeste liikumist. Kaitse- eeskirjaga lubatakse tegevust, mis toetab seal väljakujunenud looduslike ja poollooduslike koosluste säilimist. Sihtkaitsevööndis on keelatud kõik, mis pole looduskaitseseaduses ja kaitseala kaitseeeskirjas lubatud. Tavaliselt on keelatud majandustegevus, loodusvarade kasutamine, uute ehitiste püstitamine, telkimine, lõikke tegemine. Piiranguvöönd on piiratud majandustegevusega ala. Piiranguvööndis on lubatud igasugune majandustegevus, mis pole keelatud seadusega või kaitse-eeskirjaga.Piiranguvööndi ülesandeks on maastiku ja pinnamoe säilitamine ja taastamine, eluta looduse ja kaitsvate looduse
põhjavee kõrge nitraadisisalduse, edasise intensiivse tootmise jätkudes. Samuti loetakse tundlikuks neid pae- ja karstialasid, kus põhjavesi on vähe kaitstud. Põllumajanduslikule reostusele tundlike piirkondade kaitseks määratletakse Veeseaduse alusel Eestis nitraaditundlikud alad. Nendel aladel on sõnniku ja mineraalväetiste kasutamine piiratum ning arvesse tuleb võtta erinõudeid, mis on täpsustatud Veeseaduses ning nitraaditundlike alade kaitseeeskirjas. Nitraaditundlikud alad ning nende kaitseeeskirjad kehtestab Veeseaduse alusel Vabariigi Valitsus. Kitsenduste kompenseerimiseks, mis tulenevad nitraaditundliku ala kaitseeeskirjast vähendatakse neil aladel maamaksumäära. Ohtlike ainete mõju Valgalalt võib veekogudesse ning põhjavette sattuda ka palju teisi aineid, mis võivad kahjustada ning tekitada reostust veekogudes ja põhjavees. Paljud sellised ohtlikud ained
Geenireservimetsa puistuid kasutatakse kultiveerimismaterjali algmaterjalina. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud aluste äralangemise korral arvab keskkonnaminister kinnisasja asukohajärgse keskkonnateenistuse või kinnisasja omaniku ettepanekul metsa kaitsemetsade hulgast välja. § 20. Kaitsemetsa majandamine (1) Kaitsemetsa majandatakse käesolevas seaduses ning looduskaitseseaduses ja kaitseeeskirjas sätestatu kohaselt. (2) Käesoleva seaduse § 19 lõike 2 alusel määratud kaitsemetsa majandamise eeskirja kinnitab keskkonnaminister määrusega ühesuguse kaitsefunktsiooniga kaitsemetsade rühmale, kusjuures keskkonnaministril on õigus kaitsefunktsioonist lähtuvalt: 1) keelata lageraiet; 2) suurendada kuni 20 aasta võrra käesoleva seaduse kohaselt kehtestatud uuendusraiet lubavat minimaalset raievanust; 3) piirata raieaega;
annaabi.ee 
