käidu. - Elektripaigaldise välja ja taassisselülitamine tööde teostamiseks. Lülitustoimingud enne ja pärast pingevaba tööd ning avalikes elektripaigaldistes võivad sooritada ainult elektriala-või ohuteadlikud isikud. 6.2 Hooldustoimingud Hoolduse eesmärk on hoida elektripaigaldis nõutavas seisukorras. Hooldustoimingute käigus tuleb tähelepanu pöörata järgmisele: - elektriohu siltide olemasolu ja seisukord - jaotuskeskuste skeemide olemasolu ja vastavus tegelikkusele - kaitseaparatuuri ja muu elektriaparatuuri seisukord ja vastavus nõuetele - kaablite tähistus ja vastavus tegelikkusele - kruvi- ja poltliidete seisukord - kõigi vajalike kaitse- ja maandusjuhtide olemasolu ja seisukord 6.2.1 Korrapärane ennetav hooldus: - jaotuskeskuste puhastamine tolmust - kruvi- ja poltliidete pingutamine - vajadusel tähistuste ja märgistuse tegelikkusega kooskõlla viimine - talitluskontrollitoimingud ( p. 6.3 ) 6.2.2 Korrastav hooldus vigaste osade remont või asendamine 6
7.1.12. IT juhistikud Kokkuvõte: 1. Juhistikusüsteemi all mõeldakse juhistiku töö- kaitsejuhtide ning maa omavahelist konbinatsiooni. 2. Juhistikeks nimetatakse juhtide (juhtmed, kaablid, latid) omavahel kokkuühendatud kogumit. 3. Juhistiku töökindlus, häirekindlus, ohutusmeetmete ja kaitseaparatuuri valik sõltuvad suurel määral talitlusmaandusest ja elektriohutusmeetmetest, mida rakendatakse kaugpuute puhul. 4. Tööjuhtideks (vahelduvoolusüsteemides on nendeks faasi- ja neutraaljuhid, alalisvoolusüsteemides poluse- ja keskjuhid). 5. Kaitsejuhtideks on maandus- ja potentsiaaliühtlustusjihid ning juhid mis seovad paigaldise pingealteid osi elektrivõrgu maandatud neutraaliga. 6. Abijuhtideks on näiteks juhtimis-, signalisatsiooni- jms. juhid. 7
ksikute tsehhi tarbijate pinge vib olla 6 vi 10 kV. Toiteliinide pinge umbkaudseks leidmiseks peab lekantava vimsuse ja pinge suhe olema jrgmistes piirides: 0.1...1 MW/kV. Praktikas on vlja kujunenud keskmine liini pikkus 0.3 km/kV. 4.3. Avatud vrgud Avatud vrgud on vrgud, kus puuduvad suletud kontuurid. ks phitoiteallikas on hendatud he vrgu slmega. Toiteallikast tarbijani on vaid ks tee energia lekandmiseks. Koormuste mratlus vimaldab liine, jaotus- ja kaitseaparatuuri valida suhteliselt lihtsalt. Paralleelharude puudumise tttu on lhisvoolud viksemad ja ka kergemini reguleeritavad. Liigid: - Radiaalvrgud. Puuduvad harud ja enamasti teostatakse juhtmete ja kaablitega. Radiaalvrk on vrk, mis koosneb radiaalliinidest. Vrgu astmete arv on jrjestikuste kaitseseadmete maksimaalne arv. See on tavaliselt alla 3...4. Mida viksem on astmete arv, seda suurem on tkindlus. - Magistraalvrgud. Tehakse kaablitega vi siinidega.
Puidutöötlemisettevõtte elektripaigaldist tuleb kontrollida ning teostada kontrollmõõtmisi korralise kontrolli teostamiseks ettenähtud tähtaegadel (vt kirjanduse loetelust nr 18). Puidutöötlemisettevõttes tohib kasutada standardset elektriseadet, mille paigaldamisel, kasutamisel ja hooldamisel tuleb juhinduda tootja kasutusjuhendist ning selle paigaldamist, kasutamist ning hooldamist käsitlevast õigusaktist. Kõik elektriseadmed peavad kaitseaparatuuri abil olema kaitstud lühisvoolu ja muude tulekahjusid põhjustada võivate ebanormaalsete töörežiimide eest. Tuleohtliku üleminekutakistuse vältimiseks peavad elektriseadmete ja juhtide vahelised liited tagama töökindla elektrilise kontakti. Keelatud on: Kasutada ajutist elektrijuhistikku (v.a. ehitus-, remondi- või ajutise töökoha juhistik); kasutada vigastatud- või riknenud isolatsiooni- ning muu tulekahju- või plahvatust
erinevad. Ensto Elekter AS-i keskpingekaabli otsamuhv välispaigalduseks on joonisel 5.22. Joonis 5.22 Keskpingekaabli otsamuhv välispaigalduseks Kaablite ristlõiked on enamasti 3×25…3×240 mm2. IEC soovitatud kaabliristlõigete skaala on tabelis 5.4. Vähendamaks paigaldus- ja laokulusid on eelisristlõigeteks 3×50 mm2, 3×120 mm2 ja 3×240 mm2. Kaabli ristlõike valikul tuleb lähtuda lubatud pingekaost ja tagada, et kaitseaparatuuri rakendusvool ei ületaks kaablile kestvalt lubatud voole antud paigaldustingimustes. Kaitseaparaadi rakendusvoolu määramisel tuleb lähtuda konkreetse kaabli töövoolust ja vähimast kahefaasilisest ning suurimast kolmefaasilisest lühisvoolust vastavalt lubatud soojustingimustele. Soojuslikud tingimused olenevad kaablite paigalduse viisist, pinnase temperatuuris, kaabli paigalduse sügavusest, pinnase omadustest. Oluline näitaja kaabli käitu silmas pidades on lubatud koormusvool
Manööverreziimidel ka väga kergesti ülekoormata. Viimase vältimiseks on RSS suurenemisel koormuste muutumisel või püsireziimil välisfaktorite mõju muutusest töötavate mootorite juhtimissüsteemile , tööreziimide määramisele e saavutab maksimaalse väärtuse koormusel pe = (70...75)% pe laeva inertsi muutumisel programmist kõrvalekalduva signaali ja kaitseaparatuuri pandud kõrgendatud nõudmisi. saamisel, annab koormusregulaator kruvisammu reguleerimise nim. Edaspidisel koormuse suurenemisel e väheneb .
kestvalt esineda võiv maksimaalne vool. Tavaliselt on selliseks talitluseks avariijärgne või remonditalitlus, kus mõni liin on tööst väljas ja kontrollitava liini koormus seetõttu suurem. Õhuliinidel loetakse selleks vooluks tavaliselt poole tunni keskmine väärtus, kaabelliinide puhul kasutatakse ka keerukamaid metoodikaid, mis võivad näiteks arvestada ka eelnevat seisundit. Ristlõigete valiku kontroll tuleb siduda ka veel ülekoormuse kaitseaparatuuri- ga. Kaablite valikul tuleb kontrollida ka nende termilist lühisetaluvust. Käsiraa- matus on vastavas tabelis need lubatavad voolud antud sõltuvalt ristlõikest ja voolu kestusest. ELEKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE © TTÜ elektroenergeetika instituut, Peeter Raesaar, Eeli Tiigimägi ELEKTRIVÕRKUDE PROJEKTEERIMINE 54 2.6. MUUD PIIRANGUD JUHTMETE VALIKUL Koroonakaod sõltuvad elektrivälja tugevusest. Elektrivälja tugevus on aga
annaabi.ee 
