"Tujud" M. Under I Sel piduõhtul, kus need neiud valged su ümber keerlesid kui taltsad tuvid, su rinda valvasid siis teised huvid: mind nähes kahvatasid sinu palged. Ja jalad vaevalt suutsid veel mind kanda.... Mind raputasid imelised ihad: su poole pöörasin ma värisevad pihad, et mitte, nõrkusilme näol, end ära anda. "Costume party in the workshop" Theodore Aman, 1885 Üks soov lõi põlema siis südames täis luulet, et sinu maitsmishimulised huuled, mis tuksatavad uudishimu joonist,
Nad oleksid heameelega härra de TrevilleM kägistanud, kui nad südamepõhjas poleks tundnud, et ainult suur armastus nende vastu sundis teda niiviisi kõnelema. Nad trampisid jalgadega vaibal, hammustasid huuled verele ja pigistasid kõigest jõust mõõgapidemeid. Nagu ütlesime, kuuldi eestoas, kui kutsuti Athost, Porthost ja Aramist, kusjuures de Treville'i hääletoonist võis aimata, et ta oli maruvihane. Kümme seinavaiba juurde kallutatud uudishimulikku pead kahvatasid vihast, sest nende vastu ust surutud kõrvad ei kaotanud silpigi sellest, mis kõneldi, ja nende suud kordasid järk-järgult kapteni solvavaid sõnu kõigile eestoas viibijaile. Ühe hetke jooksul lõi kihama kogu maja -- kabinetiuksest kuni tänavaukseni. «Noh, küll on lugu! Kuninglikud musketärid lasevad 36 ennast areteerida härra kardinali kaardiväelastel!» jätkas de Treville, sõnu ükshaaval hakkides ja neid otsekui pistodaga kuulajate rinda torgates, sest südamepõhjas oli ta
«Müsteeriumi, käigu kus kurat kõik flaamlased!» karjus ta kõigest kõrist, ise ussina kapiteeli ümber keerdudes. Rahvas plaksutas käsi. «Andke müsteeriumi,» kordas rahvas, «ja Flandria käigu kus kurat!» 9 «Meil on vaja müsteeriumi ja otsemaid,» hüüdis skolaar. «Ehk muidu me poome paleefoogti komöödia ja moralitee asemel üles.» 18 «Hästi öeldud,» kisas rahvas, «poome kõigepealt tema seersandid üles.» Järgnes suur heakskiidukisa. Vaesed seersandid kahvatasid ja vaatasid üksteisele otsa. Mass hakkas nende poole liikuma ja nad nägid juba, kuidas nõrk puust balustraad, mis neid rahvast lahutas, surve mõjul kõikuma lööb ja järele annab. Silmapilk oli kriitiline. «Maha! Maha!» hüüti igast küljest. Sel hetkel tõusis riietumisruumi vaip, mida eespool kirjeldasime, ja nähtavale ilmus isik, kelle nägemine juba rahvahulga seisma pani ja nagu võluväel ta viha uudishimuks muutis. «Vait, vait!»
annaabi.ee 
