a vallutasid linnuse rootslased Linnus käis PoolaRootsi sõdades käest kätte 1611.aastaks linnus purustatud Milline võis olla esimene kivihoone, mis Viljandi linnuses ja Viljandis esimesena valmis ehitati? Huvitavad leiud 2003.aastal leiti veel üks linnuse osa, mille kohta kirjalikud allikad puuduvad Leiti Veneetsiast pärinevate peekrite killud 2006.aastal avastati üle 500 aasta vana keldriruum, mille otstarve on teadmata Keldriruumist avastati välipudeli katkeid, torkeriist, kahurikuul ning mõningaid ehteid Rippsild Et linnast Lossimägedesse pääseda, paigutati 1931. aastal Kaevumäelt üle 13 meetri sügavuse kraavi rippsild Rippsild Tänapäev Linnusevaremed on koos neid ümbritseva Lossipargiga kujunenud puhkealaks Lossivaremetes korraldatakse kontserte ja on peetud spordiüritusi Korraldatakse iga aasta Viljandi Pärimusmuusika Festival juuli lõpupäevadel Viljandi Pärimusmuusika Festival Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks
See pani teda mõtlema, kas gravitatsioon, jõud, mis õuna maa poole tõmbab, võiks ka Kuud oma haardes hoida. Enne Newtonit ei mõistnud keegi, miks Kuu muudkui Maa ümber ja planeedid ümber Päikese liiguvad. Varem arvati, et neid liigutavad jumalad või siis tõukab neid mingi nähtamatu jõud, kuid Newton leidis selle tegeliku põhjuse. Galileo oli juba välja selgitanud, miks kahurikuulid liiguvad mööda kõverjoont. Newto taipas, et Kuu on nagu hiiglaslik kahurikuul, mis lendab liiga kiiresti, et tagasi maa peale kukkuda. Oma teooria selgitamiseks joonistas ta diagrammi, näidates, mis juhtuks, kui kahurikuuli mäetipust üha kiiremini kosmosesse tulistada. Algul kukuks see ruttu alla. Mida suurem on kiirus, seda laugem tuleks selle tee. Lõpuks lendaks see nii kiiresti, et trajektoori kumerus on väiksem Maa kumerusest. See jääkski lendama, kukkudes pidevalt, aga ei jõuaks kunagi maa peale. Teisisõnu, see jääks orbiidile lõksu.
Sedapuhku võeti millegipärast sihikule allumatud norralased. Kuningas kamandas oma soldateid ründama viikingite järeltulijate Fridrichalli tugevat kindlust. Lahing käivitus ja selle kulgedes valmistusid norralased juba alistuma paratamatule lõpptulemile. Siis aga jõudis nendeni jalustrabav teade: Karl on langenud! Karl XII hukkumine 1718. aasta 30. novembri õhtul vaatles kuningas lahingu käigus pikksilmaga kindluseseinu, kui teda tabas pähe juhuslik kahurikuul! Tol ajal just nii teadustati. Kuninga pea oli niivõrd vigastatud, et teda tuli matta kinnises kirstus. Taoline matmine on tõde, nagu seegi, et pea oli tugevalt vigastatud. Et kolju purustused olid niivõrd suured, siis järeldati, et seda võis teha ainult mingi väiksem kahurikuul. Juba kuninga surma järel tekkis kahtlusi hukkumise asjaoludes. Selleks oli põhjusi nii ühelt kui teiselt poolt. Kuninga langemine oli paljudele vägagi kasulik. Pikad sõja-aastad olid Rootsi riigi
Kodukirjand Kes tahab lennata, valib ka kõrguse Juba väikesest peale on meid kasvatatud teadmisega, et kunagi kui me suureks kasvame, siis peame käima tööl ja looma pere. See, kui kõrgelt ma kavatsema lennata, on juba iga inimese enda valik ja otsus. Kas liuelda rahulikult taevalaotuses, või siis võtta riske ja manööverdada ohtlikult. Üks võimalus, kuidas vuhiseda taevalaotusesse nagu kahurikuul, kuid mille puhul töötab gravitatsiooni seadus eriti põgusalt, on „15 minutit kuulsust“. Üldjuhul tähendab see seda, et inimene saab hakkama millegi sellisega, mis pälvib hetkeks ajalehtede tähelepanu ning selle uudise pealt loodetakse suuri kasumeid teenida. Toon näiteks kasvõi DJ Ryan Angelos`i, kes tegelikult on kuulsaks saanud oma rumala jutu ja „hiilgava“ tantsuoskusega. Sellest hetkest
hiljem ristisõdade ajal kaduma läks. Säilinud on Rooma-aegne koopia, mida hoitakse riiklikus arheoloogiamuuseumis. 6. sajandil muudeti Parthenon Neitsi Maarjale pühendatud kristlikuks kirikuks. 1456, kui Ateena osmanite kätte langes, muudeti ehitis moseeks. Selle juurde ehitati minarett, kuid hoonet ennast ümber ei ehitatud. 26. septembril 1687, kui veneetslased piirasid Ateenat, tabas püssirohuhoidlana kasutatud Parthenoni veneetslaste kahurikuul. Toimunud plahvatuses purunes suurem osa templist. Välissammastik taastati hiljem. Friisi säilinud osad ja paljud kujud viidi 1801. aastal Inglismaale, kus neid hoitakse Briti Muuseumis hoolimata Kreeka valitsuse nõuetest need tagastada. 1975. aastal hakati Parthenoni restaureerima. Tööd kestavad tänapäevani. Erinevalt arhailise ajastu sammastest on Parthenoni sambad kõrgemad ja saledamad Klassikalise ajajärgu kreeka kunst ja eriti templid on avaldanud suurt mõju
ümbritsetud katust toestavate sammastega ja väljast friisiga, millel kujutati Panatenaiade rongkäiku ningOlümpose jumalaid. Nende seas ei olnud Hadest ja hestat. 6. sajandil muudeti Parthenon Neitsi Maarjale pühendatud kristlikuks kirikuks. 1456, kui Ateena osmanite kätte langes, muudeti ehitis moseeks. Selle juurde ehitati minarett, kuid hoonet ennast ümber ei ehitatud. 26. septembril 1687, kui veneetslased piirasid Ateenat, tabas püssirohuhoidlana kasutatud Parthenoni veneetslaste kahurikuul. Toimunud plahvatuses purunes suurem osa templist. Välissammastik taastati hiljem. Friisi säilinud osad ja paljud kujud viidi 1801. aastal Inglismaale, kus neid hoitakse Briti Muuseumis hoolimata Kreeka valitsuse nõuetest need tagastada. 1975. aastal hakati Parthenoni restaureerima. Tööd kestavad tänapäevani. Kasutatud kirjandus 1. http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/kreeka/arhitektuur.htm 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Parthenon 3
sellep ehit sissepääs mitmeastmelisex-üle tõstesild, väravatorn vahel (nn eelväravad, ümara põhiplan) ja läbi peaväravtorni(4kand plan, väravaava otse torni alt) väravaid müris tlin 8 neist 2sisevärav: Pika jala- ja Lühikese jala värav. 6välisväravat Harju,Karja,Viru,Väike-ranna, Ranna ja Nunnevärav. Viimast säilind aint Viru ja Rannavärv eeltornid. Peavärav tornid lamut 19.saj kesk. 14.saj algas kindlusearhit uus ajajärk,tulirelvade täiustamise pärast-kahurikuul vastu ehit müürid paksemax ja varjat muldvallide taha. Vähen seni valit vertik kaitsesuund olulisemax muut horisontaal, erit tulistamine piki müürijalamit. Hakat ehit müürijoon eenduvaid (flankeerivaid) torne, erilised suurtükitorn, ligi 38m kõrgun silinderjas Kiek in de Kök(15) ja 25m läbimõõdug kohat üle 6m paksuste müürid kolmveerandmür Paks Margareeta (16.saj alg)
Tudengid kuulasid tema loenguid halvasti varjatud muigega, kolleegid aga pommitasid teda sajatustega. Kuid Galileo keeldus oma kaitseid lõpetamast ja tema vastased otsustasid oma ähvardused teoks teha. Galileo kinnitas, et vastuoksa Aristotelese õpetusele langevad kaks erineva raskusega, end üheaegselt samalt kõrguselt lahti lastud kehad maapinnale üheaegselt. Galileo kolleegid leidsid, et see väide on täielik mõttetus. ,,Vaid lollpea võib uskuda, et udusulg ja kahurikuul liiguvad läbi ruumi võrdsel kiirusel." Nad otsustasid Galileo igaveseks häbisse saata ja selle väite absurdsust tõestada. Nad nõudsid, et Galileo oma tobedate teooriatega kogu teaduskonna ja kõigi tudengite juuresolekul üles astuks. Galileo võttis väljakutse suurima rõõmuga vastu. Etteaste kohaks valiti Pisa viltune kellatorn. Määratud päeval riietasid kõik professorid end pikkadesse sametmantlitesse ja marssisid torni juurde. Seal ootasid neid juba tudengid ja ka ohtralt
ehitamiseks. suurim tempel neist on parthenon, Ateena akropol, mis asub mäe otsas keset linna ning on ümbritsetud kaitsemüüridega. See oli pühendatud jumalanna ateenale, kes on neitsilik jumalanna, ta andis lubaduse et kunagi ei abiellu. parthenon oli u. 70 m pikk ja 35 m. lai, ehitatud dooria stiilis sammastele. Templit kasutati ka kristliku kirikuna kuid ka türklaste poolt moseena, pärast mida muutsid nad selle püssirohulaoks, seda tabas kahurikuul? toimus plahvatus. tempel on jäänud varemetesse, plaan pole teada kunagi olnudki. Erechtheioni tempel ehitati Erechtheuse auks (tekst all lk 56-57) Ateena oli tegelikult joonialaste linn, kuid näha oli dooria mõjutusi, kuna asus dooria alade lähedal. Uueks nähtuseks kreeka arhitektuuris on riietatud naisterahvakujutisega sambad e. karüatiidid. Karüatiidide koda on erechteioni kõige tuntum osa. Ilmuvad koos karüatiididega ka atlandid, seal on kasutatud sambana alasti meesterahva kuju
kindlad rituaalid: nt viikingid asetasid oma lahingus langenud kaaslased drakkaritele, süütasid laevad ning lasksid neil purjetada kangelaste maailma Valhallasse. Arvatavasti toimisid nii ka muistsed eesti meresõitjad. Ristiusu levides rituaal muutus: laevas, kus asus surnu, kuulutati välja lein ja selle märgiks langetati lipp. Matuse ajaks jäeti laev triivi ja meeskond kogunes paljastatud peadega tuulealusele pardale. Surnu õmmeldi purjeriidest kotti, millesse lisati raskuseks kahurikuul, jupp ankruketti või ballastikivi. Selline sark asetati alusele, mille üks ots toetus reelingule. Kapten pidas lühikese matusekõne, luges ette mõne kohase lõigu Piiblist ja lõpetas meieisapalvega. Siis kergitati alust ja surnu libises jalad ees üle parda merre. Laeva logiraamatusse tehti märge, kus olid kirjas matuse koha koordinaadid, need jäid ainsana märkima hauakohta. Sõjalaevades on matus olnud rituaalirohkem: langenud meremehed kaeti
kirikus eneses. Katoliku kiriku uuenemisega kaasnes vagadusideaali taassünd. Loodi uusi vaimulikke ordusid: 1528. aastal kaputsiinid (said oma nime teravatipulise kapuutsi järgi), kes võtsid missiooniks vaeste ja haigete eest hoolitsemise; 1535. aastal tütarlaste kasvatuse ja koolitusega tegelev ursuliinide ordu; 1540. aastal jesuiitide ordu. Jesuiitide ordu rajajaks sai baski päritolu aadlik Ignatius Loyola (14911556). 1521. aastal sai ta sõjateenistuses olles raskelt haavata: kahurikuul purustas parema jala reieluu. Valesti kokku kasvanud luud murti uuesti lahti ning jalga venitati pikemaks, mis tollastes oludes ei erinenud palju piinamisest. Kogetud kannatused viisid Loyola usulise ärkamiseni. Ta loobus kogu oma varast ning suundus Pühale Maale moslemeid kristlusesse pöörama. Tõdedes, et misjonitööks napib tal teadmisi, pöördus Loyola tagasi Hispaaniasse, et astuda ülikooli. Sattunud vastuollu
15. sajandil renessansiajal tegi teadlane ja kunstnik Leonardo da Vinci et- tepaneku kasutada arseensulfiidi ja vaserooste pulbrisegu väikestes süü- tegranaatides vaenlaste laevameeskondade vastu, kes oleksid kinnistel laevatekkidel lämbunud. Kahjuks on tänaseni teadmata, kas Leonardo da Vinci ettepanekut on kunagi kuulda võetud. 17. sajandil arenes keemiarelv Euroopas sõdade vältel. Paljudel juhtudel täideti kahurikuul erinevate mürgist suitsu tekitavate segudega, et lisaks kahurikuuli purustusjõule sureks vaenlase sõdureid ka mürgistuse või lämbumise teel. Briti keemik Lyon Playfair tegi 1854. aastal ettepaneku kasutada kakodüültsüaniidiga täidetud mürske Krimmi sõjas lahingus Sevastoopoli all Vene laevastiku vastu. Ettepanekut toetas nii Briti mere- väe ülem admiral Thomas Cochrane kui ka peaminister lord Palmerston,
annaabi.ee 
