tegelik mina. Mida erinevamad, seda suurem võimalus neuroosideks. Psühhoteraapiate eesmärk on need pildid võimalikult lähedale viia. 10. Erikson Isiksuse arengufaasid, mida on 8 etappi ja iga keskmes on mingi kriis, mis tuleb läbida. 1) sünd 1,5 eluaasta usaldus ja usaldamatus ( kirjeldavad olukorra lahenemist ) sõltub keskkonnast, negatiivsus kandub teise etappi üle. 2) 1,5-3 eluaasta autonoomsus ja häbi- või kahtlustunne lapsed testivad ja kompavad piire, tunnevad sõltuvust, aga üritavad iseseisvad olla. Vanemad julgustavad lapsi, aga kui piiravad, siis negatiivne. 3) 3-6 eluaasta algatusvõime ja süütunne tahab iseseisvalt algatada asju. Laps peab saama kogeda erinevaid asju, et rollidega harjumine kaasa tuleks. 4) 6-12 eluaasta töökus ja alaväärsus psühhosotsiaalne areng ja ka lihastegevus kuulub sinna. Kui vanemad negatiivselt suhtuvad arengusse, siis lapsed muutuvad passiivseks
Väitis, et iskuse areng toimub sünnist surnani. Arenguteooria: 1) sünd- 1,5 eluaastat : Usaldus, mitteusalduse staadium. Lastele on selge, kas kk kus nad eksisteerivad on nende jaoks sõbralik, kas nad vüivad sellele loota. Usaldus vs mitteusaldus on identiteedi aluspõhi. Kui I etapis on saadud kriisile negatiivne lahendus, siis paratamatult liigub see ka järgmistesse etappidesse. 2) 1,5-3 eluaastat: autonoomsus(sõltumatus) ja teisalt häbi ja kahtlustunne. Testivad piire, tunnevad sõltuvust oma vanematest. Tuleb loota vanemate suunamisele aga samas osades olukordades seda vajadust ei ole. Autonoomia( pos lahendus kriisile) saavutatakse siis kui last piisavalt julgustatakse. Negatiivne lahendus: kui liiga palju kontrolli ja kaitstust, viib kahtlusteni iseendas. Lapsed ei ole tulevikus võimelised end kehtestama jne. Liigne vabadus võib viia ninakuseni. 3) 3-6 eluaastat: Algatusvõime e initsiatiivikus vs süütunne. Lapse soov alustada
siis paratamatult mõjutab järgmist astet. Väitis, et iskuse areng toimub sünnist surnani. Arenguteooria: 1) sünd- 1,5 eluaastat : Usaldus, mitteusalduse staadium. Lastele on selge, kas kk kus nad eksisteerivad on nende jaoks sõbralik, kas nad vüivad sellele loota. Usaldus vs mitteusaldus on identiteedi aluspõhi. Kui I etapis on saadud kriisile negatiivne lahendus, siis paratamatult liigub see ka järgmistesse etappidesse. 2) 1,5-3 eluaastat: autonoomsus(sõltumatus) ja teisalt häbi ja kahtlustunne. Testivad piire, tunnevad sõltuvust oma vanematest. Tuleb loota vanemate suunamisele aga samas osades olukordades seda vajadust ei ole. Autonoomia( pos lahendus kriisile) saavutatakse siis kui last piisavalt julgustatakse. Negatiivne lahendus: kui liiga palju kontrolli ja kaitstust, viib kahtlusteni iseendas. Lapsed ei ole tulevikus võimelised end kehtestama jne. Liigne vabadus võib viia ninakuseni. 3) 3-6 eluaastat: Algatusvõime e initsiatiivikus vs süütunne. Lapse soov alustada
Tunnevad vabadust, kuid ka sõltuvust. Autonoomia saavutatakse kui lapsi julgustatakse paljusid asju ise tegema. Liigne piiritus ja kontroll tekitab lapses häbi ja kahtlustunde- hiljem on nad võimetut ennast kehtestama ja kontrolli saavutama. Ükski ääretus pole hea, sest liigne vabadus, võib kaasa tuua häbematust ja ninakust ning mässu autoriteetide vastu. a. Autonoomsus b. Häbi, kahtlustunne 3. 3-6a : lapse peamiseks sooviks on alustada oma toiminguid iseseisvalt. Algatusvõime on eduka praktika resultaat, kui laps saab piisavalt proovida erinevaid võimalusi läbi mängude. Kui aga lapsed jäävad pratikast ilma ülemäärase kontrolli või karistusehirmu tõttu, tekib neil süütunne. a. Algatusvõime b. Süütunne 4. 6-12a- kopentensuse areng: suhtlemine, õppimine, lihaste areng. Kui last täiskasvanute
teiselpool jõge leitud. Ta oli alati ning nägu oli tundmatuseni purustatud. Maret tundis natukene sellest rõõmu, et tema poeg oli ilusti koju jõudnud. Kui ema poja riideid vaatas siis nägi ta ei seal kohas kus oli olnud kuulauk naha sees aga haava polnud. Nii palju asju oli mis vihjas Maretile, et see pole tema poeg, aga ta ei saanud sellest aru, sest tema rõõmutunne, et poeg on kodus oli kordi suurem kui kahtlustunne. Neljapäeval heitis poeg hinge. Metsavahi naine tuli aitas Maretil laipa pesta. Nad tegid ta korda ning viisid kirikusse viimsele palvele. Peale seda nägi Maret seda sama meest, kes oli talle poja poolt toonud nahkkukkru. Nad rääkisid natuke ja mees imestas väga kui Maret talle ütles, et too oli haavunud, sest tema väitis, et need haavad olid ammu terved ning tema põlenud nägu oli ka veel niipalju põlenud, et tema näos oli vaid kollakas arm ja põsk oli lilla.
Kui midagi jääb puudu, siis hakkavad toimuma juba isiksuses teatud tunnused, mis isiksust muudavad. Muutub umbusklikumaks ja tõmbub endasse. Usaldus ja umbusaldus on inimese identiteedi vundament või aluspõhi. See on see, millele inimese isiksus rajaneb. See annab suundumuse, milliseks inimene hilisemalt kujuneb. 2) 1,5 3 eluaastat Seda perioodi iselooustavad autonoomsus (sõltumatus, iseseisvus) ja häbi, kahtlustunne, ebakindlus. 2-aastased lapsed hakkavad tõmbama piiri enda ja ümbritseva keskkonna vahel. See on see periood, kui hakkab mina teadvus tekkima. Selles vanuses lapsed üsna palju proovivad kombata piire. Ühelt poolt nad vajavad iseseisvust ja sõltumatust ning teiselt poolt nad tunnevad ikkagi sõltuvust oma vanematest. On mõlemat tüüpi olukordi: selliseid, kus vabadust tuleks anda ja selliseid, kus siis neid tuleks ka keelata. Kumbki äärmus tegelikult ei ole väga hea
annaabi.ee 
