Õudus- eesmärgiks on äratada lugejates hirmu ja põnevust. Tegevuskohtadeks surnuaiad, üksikud lossid. Tegelasteks süütajad, vägistajad, kõike kirjeldatakse üksikasjalikult. 1. Romaanis peab olema kõige enam üks detektiiv ja üks kahtlusalune ja vähemalt üks ohver (laip). 2. Kahtlusalune ei tohi olla professionaalne kurjategija; ei tohi olla detektiiv; peab tapma isiklikel põhjustel. 3. Kriminaalromaanis pole kohta armastusel. 4. Kahtlusalusel peab olema teatud positsioon a) elus: ta ei tohi olla lakei või toatüdruk, b) raamatus: ta peab olema üks peategelastest. 5. Kõigel peab olema mõistuspärane seletus, fantastika pole lubatud. 6. Selles pole kohta ei kirjeldustel ega psühholoogilisel analüüsil. 7. Mis puutub andmetesse loo kohta, siis tuleb alluda järgmisele vastavusele : "autor : lugeja = kahtlusalune : detektiiv". 8. Vältida tuleb banaalseid olukordi ja lahendusi
karistati; · Pühajõe mäss - sündmus, mille käigus talupojad hävitasid Võhandu jõele ehitatud mõisa vesiveski, kuna pidasid seda pühaks peetava jõe rüvetamiseks ning neid tabanud viljaikalduse põhjuseks. 3) nõiaprotsessid Eestis · Nõiajaht võeti ette selleks, et luteri usku juurutada; · Enamik ohvreid olid rahvaarstid; · Veeproov kahtlusalusel seoti käed-jalad kinni ning lasti nööri otsas vette usuti, et süütu inimese puhul vajub ta vette, aga nõiana jääb ta pinnale; · Rakendati ka rauaproovi; · Karistuseks tuleriidal põletamine, mõõgaga surmamine, peksmine häbipostis. 4) eestikeelne tükisõna: millal, millised teosed H.Stahl, Vastne Testament, J.Hornung; piiblikonverentsid · 1637. aastal Tallinna toomkirikuõpetaja H.Stahl koostas esimese eesti keele
mis ilmselt tõestab, et polügraafi test on efektiivne üksnes naiivsete, testiks mitte ettevalmistatud subjektide puhul. 37.küsimus Otsene ja kaudne meetod emotsionaalsete seisundite instrumentaalses diagnostikas Polügraafi kasutamise põhilised meetodid. a) Otsene meetod ehk kontrollküsimuste test. Baseerub assotsiatsioonidel- relevantsetele (kuriteoga seotud) küsimustele järgneb tugevam reakstsioon kui irrelevantsetele küsimustele. Kriitika järgmine- ka süütud kahtlusalusel võivad tunda hirmu ja anda seetõttu tugevaid reaktsioone olles niiviisi identifitseeritud kui süüdiolevad ("Othello efekt"). Sellise võimaluse vähendamiseks loodi kontrollküsimuste meetod, mida kasutatakse alates 1947. aastast (Reid). Küsimused jagunevad kolmeks: 1. relevantsed ehk kriitlised, otseselt seotud uuritava kuriteoga; 2. irrelevantsed ehk neutraalsed, kuriteoga mitteseotud. Nende ülesanne on vähendada emotsionaalset pinget, et selle alusel
annaabi.ee 
