Nietzsche - Zarathustra eeskõne
Ei ma pea olema karjane ega surnumatja. Ei iialgi enam taha ma kõnelda rahvaga: viimne kord
kõnelesin surnule.
Loojate, põimajate, pidustajatega tahan nüüd seltsida: viker-kaart tahan neile näidata ja kõiki
üliinimese astmeid.
Üksiklasile laulan oma laulu ja kaksiklasile; ja kel veel kõrvad on kuulda kuulmatut, selle
südame tahan ma raskeks teha oma õnnega.
Oma eesmärgi poole tahan ma minna ja ma käin oma käimist; hüpata tahan ma üle kahklejaist
ja kõhklejaist. Nii olgu minu astumine nende kustumine.**
* Algkeeles sõnamäng: den Brecher, den Verbrecher. Redigeerija märkus. ** Sõnamäng: Gang
- Untergang. Red. märkus.
10
Nõnda kõneles Zarathustra oma südames, kui päike seisis kesktaevas: siis vaatas ta küsivalt
üles, sest kuulis enda kohal kimedat linnu kisa. Ja vaata! Kotkas lõikas suurtes ringides läbi
annaabi.ee 
