Sirelid hakkavad õitsema 27.mai ajal. Kartulikoristust oleks hea alustada 15.septembril. Veestik Mikitamäe vald asub Peipsijärve vesikonnas. Peipsijärve vesikond on suurim Eestis, mille kogupindalaks on 17 145km². Vallast lookleb läbi vaid üks jõgi. See on Mädajõgi, mis suubub Pihkva järve. Ja vallapiiriks on suur Võhandu jõgi, mis suubub ka Pihkva järve. Mullastik Põhiliselt on maa katteks madalsoomullad, aga on ka näivleetunud ehk kahkjaid ja leetunud muldi saviliivadel ja liivsavidel. Kõige vähem on aga leede ja leetunud mulda. Põllumuldade viljakus on seal aga alla keskmise. Taimkate Kõige enam on Mikitamäe vallas laanemetsi, kuid sealt leiab ka madalsoid ja rabasid üheks neist on Padussaare soo. Mikitamäe vald asub RMK Kagu regioonis ja Orava metskonnas. Beresjele, Lüübnitsale ja Audjasaarele sookaitseala pindalaga 1550 ha see on erilise taimestikuga sooala, mis on eriti värvirikas kevadel ja sügisel.
oose (Mõdriku–Paasvere oosistik jmt). Kõrgustiku keskosa läbib Porkuni–Vao ürgorg. [6] Mullastik Rannikumadalikul valdavad leede- ja leetunud mullad, lavamaal gleistunud ja gleimullad ning rähksed rendsiinad, leidub ka paepealseid rendsiinasid. Pandivere kõrgustikul on ülekaalus leostunud ja leetjad liivsavimullad, Assamalla ja Rägavere ümbruses, Rakke lähikonna voortel ja Mõdriku–Paasvere oosidel on rähkseid rendsiinasid ning mitmel pool tasandikul kahkjaid muldi. Soostunud ja soomuldi on rohkesti maakonna lõuna- (Rakke piirkonnas), ida- (Tudu ümbruses) ja loodeosas (Kõrvemaal). [6] 6 Pinnamood Lääne-Viru maakonna praegune pinnamood on pärit mandrijää taandumise ajast ligikaudu 12 000 aastat tagasi. Eesti maastikulise liigestuse järgi jäävad siia 4 maastikurajooni: Pandivere kõrgustik, Kirde-Eesti lavamaa, Põhja-Eesti
Fluvisols - veekogude ja vooluvete otsesel mõjul tekkinud mullad (lammi- ja rannikumullad). Gleysols - gleimullad (meil rähksed kuni leetjad, ka küllastunud ja küllastumata gleimullad. Leetunud- ja leede-gleimullad siia ei kuulu. Podzols - mullad kus esineb tugev leetumine, lõimiseks liiv (meil leedemullad ja osa leetunud muldi). Albeluvisols - mullad, kus esineb valge või helehall väljauhtehorisont, mullad sageli tugevasti happelised (meil leetunud mullad, osa kahkjaid muldasid). Luvisols - mullad kus esineb väljaleostumist ja saviosakeste ümberpaigutumist, mullas esineb väljauhtehorisont, puudub tugevasti happeline reaktsioon (meil leetjad mullad, osa kahkjaid (näivleetunud) muldasid). Cambisols - mullad, kus esineb murenemise tagajärjel muutunud horisonte nagu Bm (meil leostunud mullad, osa rähkmuldasid). Arenosols - vähearenenud profiiliga, valdavalt liivased kuivad mullad (meil osa
rähkmulladi.4)fluvisols-veekogude ja vooluvete otsesel mõjul tekkinud mullad,lammi-ja rannikmullad.5)gleysols-gleimullad,meil rähksed kuni leetjad,ka küllastunud ja küllastumata gleimullad.6)podzols-mullad kus esineb tugev leetumine,lõimiseks liiv ,meil leedmullad ja osa leetunud muldi.7)albeluvisols-mullad kus esineb valge või helehall väljauhtehorisont,mullad sageli tugevasti happelised,meil leetunud mullad,osa kahkjaid muldasid.8)luvisols-mullad kus esineb väljaleostumist ja saviosakeste ümberpaigutamist,mullas esineb väljaühtehorisont,puudub tugevasti happeline reaktsioon,meil leetjad mullad,osa kahkjad muldasid 9)cambisols-mullad kus esineb murenemise tagajärgjel muutunud horisonte nagu Bm,meil leostunud mullad,osa rähkmuldasid 10)arensols-vähearenenud või degradatsiooni mõjul kannatanud profiiliga väheviljakad mullad,meil osa rähkmuldasid,erodeeritud mullad. 11)regosols-
Alamsugukond seenlillelised. Iseloomulik on, et seenlillelise seensümbiont moodustab samaaegselt lähedalkasvavate puujuurtega ektomükoriisat. Harilik seenlill (Monotropa hypopitys) laiutab kogu Põhjapoolkera parasvöötmes. Sambla seest turritabki siin-seal üles üks kõverdunud pussakas. Oleks nagu seen, aga tähelepanelikult vaadeldes märkame varrel ka väikeseid kahvatuid soomusjaid lehti, mida seentel kunagi pole. Varre tipus on aga tihedas kobaras hulk kahkjaid õisi. Need näitavad end suve suures südames – juulis ja augustis. Sel ajal püüab seenlill meid segadusse viia, sest õied on tal õisikus isemoodi. Püüa uurida õie ehitust. Õisiku tipus on õielehti viis, allpool aga neli! Tipmised õied on sageli alumistest ka suuremad. Tupplehed ja kroonlehed on seenlillel üsna ühte moodi, aga siiski erineva pikkusega. Mõnikord õis ei avanegi. Sel juhul toimub tolmlemine suletud õies ehk kleistogaamselt, nagu
glükosiidi akubiini. Alamsugukond seenlillelised. Iseloomulik on, et seenlillelise seensümbiont moodustab samaaegselt lähedalkasvavate puujuurtega ektomükoriisat. Harilik seenlill (Monotropa hypopitys) laiutab kogu Põhjapoolkera parasvöötmes. Sambla seest turritabki siin-seal üles üks kõverdunud pussakas. Oleks nagu seen, aga tähelepanelikult vaadeldes märkame varrel ka väikeseid kahvatuid soomusjaid lehti, mida seentel kunagi pole. Varre tipus on aga tihedas kobaras hulk kahkjaid õisi. Need näitavad end suve suures südames juulis ja augustis. Sel ajal püüab seenlill meid segadusse viia, sest õied on tal õisikus isemoodi. Püüa uurida õie ehitust. Õisiku tipus on õielehti viis, allpool aga neli! Tipmised õied on sageli alumistest ka suuremad. Tupplehed ja kroonlehed on seenlillel üsna ühte moodi, aga siiski erineva pikkusega. Mõnikord õis ei avanegi. Sel juhul toimub tolmlemine suletud õies ehk
Õitseb juunis, juulis.Vili: viiepesaline pikilõhedega avanev kupar.Ravimtaim. Kasutatakse desinfitseeriva põieravimina. Sisaldab mürgist glükosiidi akubiini. Harilik seenlill (Monotropa hypopitys) laiutab kogu Põhjapoolkera parasvöötmes. Sambla seest turritabki siin-seal üles üks kõverdunud pussakas. Oleks nagu seen, aga tähelepanelikult vaadeldes märkame varrel ka väikeseid kahvatuid soomusjaid lehti, mida seentel kunagi pole. Varre tipus on aga tihedas kobaras hulk kahkjaid õisi. Need näitavad end suve suures südames juulis ja augustis. Sel ajal püüab seenlill meid segadusse viia, sest õied on tal õisikus isemoodi. Püüa uurida õie ehitust. Õisiku tipus on õielehti viis, allpool aga neli! Tipmised õied on sageli alumistest ka suuremad. Tupplehed ja kroonlehed on seenlillel üsna ühte moodi, aga siiski erineva pikkusega. Mõnikord õis ei avanegi. Sel juhul toimub
karusambla-mustika (Km) ja jänesekapsa-mustika (Jm). Reljeef: lamedate nõlvade jalamid, tasandikud; mikroreljeef veidi mätlik. Muld: Esinevad gleistunud kahkjas muld LPg, gleistunud keskmiselt leetunud muld LkIIg, gleistunud tugevasti leetunud muld LkIIIg, gleistunud leetunud huumuslikud leedemullad L(k)Ig, L(k)IIg, L(k)IIIg ja gleistunud nõrgalt kuni keskmiselt leetunud leedemullad LIIg, LIIIg ja Lsg. Karusambla-mustika alltüübis esineb kahkjaid ja leetunud gleimuldasid LPG, LkG. Liiv liival või karbonaadivaesel moreenil, harvem saviliiv või liivsavi. O toorhuumuslik 4-15 cm (pH KCl 3,0-4,5), järgneb kuni 20 cm tüsedune E-horisont, mille ülaosa võib olla nõrgalt huumuslik, mustjas. B- või Bg-horisont on eriti kergema lõimise korral hästi välja kujunenud, tume kuni mustjaspruun, ülaosas huumuse ja raua sisseuhtest tugevasti tihenenud. (huumus-illuviaalne)
50% saviliiv-, 38% liivsavi- ja 32% savimuldi on haritavatel maadel, liiv- ja turvasmullad (23,7%) on ülekaalus metsa- maadel. Liivmuldade osatähtsus on kõige suurem Hiiumaal, keskmisest enam on neid ka Saare-, Pärnu-, Ida-Viru-, Valga-, Põlva- ja Võrumaal. Savide leviala on suurim Pärnu-, Lääne- ja Raplamaal, seal leidub rohkesti raskeid ja harimisaja suhtes tundlikke gleimuldi. Kahkjaid savimuldi on palju Võrumaal. Viljakaid leostunud ja leetjaid liivsavimuldi on rohkesti Järvamaal, kuid valdavad on nad Viru-, Jõgeva- ja Raplamaal. Eestis on ohtralt rändkive, suurimad on ürglooduse objektidena kaitse all. Maa kasutamist on kivid alati seganud ning rahne, pangaseid, munakaid ja kamakaid (Ø üle 10 cm) on ikka kogutud ja ära veetud. Nende mõõtmed ja hulk mullas on
annaabi.ee 
