ostmine; üks on kaup, teine (ostu)hind. Harjutused: 9) Kasutades eessõnu in, ex, de, ad, pro, cum tõlkida ladina keelde. koos rahvaga cum populu toimikust ex acto 14) Tõlkida väljendid. Määrata kindlaks allajoonitud sõnade kääne ja arv. Nimetada lähtevormid. matrimonium cum manu abielu (koos) mehe võimuga manu manus, f., substantiivi deklinatsiooni IV käändkond actiones poenales kahjutasude / hüvitiste hagid actiones actio, actionis f., substantiivi deklinatsiooni III käändkond poenales poena, poenae f., substantiivi deklinatsiooni I käändkond 25) Määrata verbi isikulõpp ja ajavorm. Nimetada põhivormid. Tõlkida. Venit ven-, (praes. ind. act. sg. 3); venio, veni, ventum, ventire, IV pöördkond ta tuleb/saabub Pertinet pertin-, (praes. ind. act. sg. 3); pertineo, pertinui, -, pertinere, II pöördkond- ta ulatub/puutub
Rahulepingu koostamise ajal hoiti Saksamaad blokaadis (mis jätkus, nagu juba teada, ka peale lepingule alla kirjutamist ja saksa rahva silme ees seisis pidevalt näljasurma ähvardus). Rahuleping oleks võinud olla Saksamaale tegelikult palju soodsam, kui ta oleks nõustunud mõni kuu enne sõja lõppu USA presidendi Wilsoni pakutud rahuplaaniga. See 14 punktist koosnev nn. Wilsoni rahuplaan nägi ette lõpetada sõda ilma kahjutasude nõudmiseta ja territooriumide kärpimisteta. Kuid Saksamaa lootis siis veel sinisilmselt võitu ega võtnud rahuplaani vastu. See oli nende poolt rumal käik, sest nad riskisid ju liiga paljuga. Sel hetkel nad arvatavasti ei suutnud just eriti adekvaatselt mõelda. Tegelikult ei pidanud Saksamaa rahulepingust kinni- juba 1921. aastal sõlmis USA Saksamaaga separaatrahulepingu (hiljem sõlmiti sarnased lepingud ka Saksamaa liitlastega I
1919, Saint-Germain 3. Bulgaaria-27.11.1919, Neuilly 4. Ungari-05.06.1920, Trianon 5. Türgi-10.12.1920, Sevres Rahulepingu tingimused. Kõige raskemate tingimustega Versailles' rahulepingus pidi nõustuma Saksamaa, kuna ta kuulutati sõjasüüdlaseks. Rahuleping oleks võinud olla Saksamaale palju soodsam, kui ta oleks nõustunud mõni kuu enne sõja lõppu USA presidendi Wilsoni pakutud rahuplaaniga. See 14 punktist koosnev nn. Wilsoni rahuplaan nägi ette lõpetada sõda ilma kahjutasude nõudmiseta ja territooriumide kärpimisteta. Kuid Saksamaa lootis siis veel võitu ega võtnud rahuplaani vastu. Versailles`rahulepingu põhisisu: · Saksamaa pidi loovutama osa oma territooriumist naaberriikidele (kaotas 1/8 oma territooriumist, mitu miljonit elanikku) Prantsusmaale läks Elsass-Lotringi piirkond.Tsehhoslovakkiale läks Sudeedimaa, veel alasid Poolale, Belgiale, Taanile jne. Territoriaalsete muudatuste tagajärjel tekkis nn. Poola koridor, st
suruda, on SLV-s: · Saksa rahva süüdi tunnistatud sõjakuritegudes. Selle pärast lasub sakslastel kollektiivne vastutus natsikuritegude eest. · range tsensuur (keelatud on kasutada sõnu Reich, Großdeutschland e. Suur- Saksamaa jm. natsistlikku terminoloogiat). · keelatud on organisatsioonid ja parteid, mis kasutavad natsi- loosungeid ja põhimõtteid (denatsifitseerimine oli Potsdami konverentsi nõue). · kahjutasude maksmine natsismiohvritele (näiteks juutidele). · leppimine Prantsusmaaga (1870.a.-1945.a. peeti Prantsusmaaga 3 sõda)- 1963.a. sõlmiti Saksa-Prantsuse koostööleping. · Idapoliitika e. suhted Saksamaa Demokraatliku Vabariigiga (SDV-ga): Peep Reimer · 1949.a.-1970.a. mittetunnustamise poliitika: SLV ei tunnustanud SDV-d ja selle piire (SDV-d peeti ajutiselt NSV Liidu poolt okupeerituks).
heaolu. Sõja võitnud riikides, eriti Inglismaal ja Prantsusmaal õnnelootusega soov sõjaalgatajaid, eriti sakslasi karistada. Sellised meeleolud valitsesid rahukonverentsil, mis algas Pariisis jaanuaris 1919 ning lõppes 28 juunil 1919. Versailles rahulepinguga. Mõni kuu enne I Maailmasõja lõppu tuli USA president Thomas Woodrow Wilson välja rahukavaga, mida hakati nimetama Wilsoni 14. Punktiks. Ta proovis lõpetada sõda kahjutasude nõudmiseta ja riigipiiride muutmiseta. Koloniaal vaidlused tuleb lahendada läbirääkimiste teel. Saksamaa keeldus, kuna lootis veel võita. Saksa Vabariigi põhiseadus töötas 1919 aastal välja Weimari linnas Asutav Kogu, mistõttu tolle aja Saksamaad nimetatakse Weimari Vabariigiks. Sõjas kõige rohkem kannatanud Prantsusmaa nõudis Saksamaalt võimalikult suuri reparatsioone. Sõja süüdlane peab kompenseerima kahjud. Inglased toetasid prantslasi, sest
Vastumeetme kasutamine, mis oleks ebaseaduslik, va, et esimene riik on teise vastu toime pannud jube ebaseadusliku akti vastu 1 tagasilöök. Võrdsed vastumeetmed mingid riigi õigused rikutud kannataja riik võib oma kohustused täitmata jätta. Vastumeetmete kasutamine, mida kahjusaanud riik võib igal ajal kasutada teise riigi vastu. Vastumeetmed ei või rikkuda kolmanda riigi õigusi. Kollektiivsed vastumeetmed. Kahjutasude vorme võib olla kolme liiki: 1. Restitutsioon- viia kannatanud osapool samasse seisu, kus ta oli enne kahju tekkimist.Kui seda võimalik teha pole, siis tasutakse rahas. 2. Identifikatsioon-? 3. Rahuldus-kui riik on kannatanud mingisugust mittematerjaalset kahju. Ametlikud vabandused esitatakse või karistatakse mõnda ametnikku, kes rikkumisega oli seotud või kohtuotsus. RAHUMEELNE TÜLIDE LAHENDAMINE Selle teostamiseks kasutatakse: 1
annaabi.ee 
