Alzheimeri tõve geneetikast ja patofüsioloogiast
neid hüpoteese vastavalt tauhüpoteesiks või amüloidhüpoteesiks.
Kolinergiline hüpotees
Eesaju kolinergiline süsteem omab olulist rolli mitmetes ajus aset leidvates protsessides eriti
teadvustatud taju, tähelepanu ja mälu funktsioneerimises. Alates Alzheimeri tõve
diagnoosimise algusaastatest on täheldatud, et kõrge vanuse ja ka Alzheimeri tõve korral on
eesaju kolinergiline süsteem, eriti basaalse eesaju projektsioonis, kahjustustunud või leidub
seal kõrvalekaldeid normist. Seejuures leitud kahjustuse ulatus üldjuhul korreleerub
kognitiivse funktsiooni häire raskusastmega. Sellised leiud viisid kolinergilise hüpoteesi
väljakujunemiseni. Kolinergilise hüpoteesi kohaselt on dementsia-laadse käitumise põhjuseks
häire kolinergilise süsteemis, täpsemalt eesaju basaaltuuma degeneratsioon. Suurim
kolinergilise aktiivsuse vähenemine leiab aset temporaalsagaras, kus paikneb ka hipokampus.
annaabi.ee 
