Kui on kahjustatud ainult külgoksad, võivad puud ka paraneda. Kevadel ja sügisel ning soojematel talvedel sööb põder ka kuusekoort. Ta koorib peamiselt 35-45 aastastes kuusikutes tüvede koort 0,5-2,0 m ulatuses. Enam kui 5 cm laiused kahjustused kuuskedel üldjuhul enam ei parane ning kooritud puud hukkuvad keskmiselt 10- 15 aasta pärast olenevalt kahjustuse iseloomust. Kuusk kuivab või hukkub erinevatesse mädanikesse haigestumise tagajärjel. Mädanik levib tüves kahjustuskoldest üles- ja allapoole ja juba 5-6 aasta pärast mõned puud murduvad tugeva tuulega haavandi kohalt. Puidu kvaliteet halveneb ka püstijäävatel puudel. Kuuskede koorimine on intensiivsem peale hooldusraiet, arvatavasti seepärast, et hõredamas puistus on põdral lihtsam liikuda ja toitu otsida. Võimalik, et ka valgustingimuste muutumine mõjutab puukoore toitainete sisaldust ja maitseomadusi. Arvatavasti ei koori põder puid mitte alati nälja pärast, vaid tal on puudus mitmetest ainetest
Anaeroobide külvamine, inkubeerimine, isoleerimine toimub spetsiaalses anaeroobses boksis.Selle puudumisel võib kasutada anaerostaate, kuhu asetatakse hapnikku siduv ja CO2 genereeriv pakend ning seejärel suletakse hermeetiliselt. Gaasgangreen HAIGUSTEKITAJAD. Clostridium perfringens, C. novyi, C. septicum, C. histolyticum. Põhjustavad kiire kuluga ja sageli fataalset pehmete kudede infektsiooni. UURITAV MATERJAL. Koetükikesed kahjustuskoldest, nekrotiseerunud koeosad ja haavaeritis. DIAGNOSTIKA. NB! Kuna enamik traumaatilisi 33 Gaasgangreen HAIGUSTEKITAJAD. Clostridium perfringens, C. novyi, C. septicum, C. histolyticum. Põhjustavad kiire kuluga ja sageli fataalset pehmete kudede infektsiooni. UURITAV MATERJAL. Koetükikesed kahjustuskoldest, nekrotiseerunud koeosad ja haavaeritis. DIAGNOSTIKA. NB