Kasekäsn ehk Must pässik
enamasti kaskedel aga ka pihlakal ja lepal. Enamasti parkides ja puisniitudel kasvavate puude
tüvedel. Taelikulaadsete sugukonnast. Suurus mõnest sentimeetrist kuni poole meetrini.
Väliskujult ebakorrapärane, ebaühtlane, suuremate ja väiksemate lõhedega, krobeline, tume-
roostepruuni värvi. Murdumisel laguneb väline kiht kergesti tükkideks. Seeneliha on väga
kõva, pruun, marmorimustriline. See on seene steriilne moodustis, mis areneb puidu kõige
kahjustatumal kohal, kust puu murdub hiljem tuule käes väga kergesti. Eosed valmivadki äsja
surnud kase tüvedel, millel koor on seeneniidistiku poolt eemale surutud. Selles vabas ruumis
arenevadki paljude pooridega viljakehad. Need kasvavad vaid mõne nädala, moodustunud
eosed kantakse koore all nagu korstnas tõusvate õhuvoolude abil üles välisõhu ja tuule kätte,
kus tuul ookerkollased eosed laiali kannab. Suurim must pässik, mida Eestis on korjatud, on
kaalunud 33 kg
annaabi.ee 
