Eesti terviseuuringu andmetel kaebas 26% Eesti täiskasvanud elanikkonnast vähemalt ühe unetuse sümptomi üle sageli või pidevalt. Peamised kaebused on uinumisraskused, sagedased öised ärkamised või mittekosutav uni. Unetuseks võib nimetada seda, kui inimene ei ole oma unega rahul ja see häirib teda. Krooniline unetus halvendab oluliselt inimese elukvaliteeti. Unega rahulolematute seas hindab 70% oma päevast toimetulekut unetuse tõttu kahjustatuks. Unetus võib lisaks elukvaliteedile mõjutada ka inimeste füüsilist tervist. Unetutel võib esineda suurem risk südamehaigustesse või diabeeti haigestumiseks. Unetus võib olla üheks riskifaktoriks depressiooni või ärevushäire kujunemisel. Unehäirete avaldumine Click icon to add picture *Päevane väsimus ja unisus (liiklus- ja tööõnnetuste risk) *Mälu ja keskendumisvõime halvenemine *Töö- ja õppimisvõime alanemine, tähelepanu langus
täiskasvanud elanikkonnast vähemalt ühe unetuse sümptomi üle sageli või pidevalt. Unetuse korral on peamised kaebused uinumisraskused, sagedased öised ärkamised või mittekosutav uni. Paljudel juhtudel esineb unetusega inimestel probleeme päevase toimetulekuga. Unetus esineb siis, kui inimene ei ole rahul oma unega ja see häirib teda. Krooniline unetus halvendab oluliselt inimese elukvaliteeti. Unega rahulolematute seas hindab 70% oma päevast toimetulekut unetuse tõttu kahjustatuks. Unetus võib lisaks elukvaliteedile mõjutada ka inimeste füüsilist tervist. Unetutel võib esineda suurem risk südamehaigustesse või diabeeti haigestumiseks. Unetutel on väsimusest tingitud autoõnnetuste risk kaks korda suurem. Unetus võib olla üheks riskifaktoriks depressiooni või ärevushäire kujunemisel. Kehvasti magatud öö korral tunneb inimene ennast päeval väsinuna, ärritub kergesti ja tema töövõime langeb
26% Eesti täiskasvanud elanikkonnast vähemalt ühe unetuse sümptomi üle sageli või pidevalt. Unetuse korral on peamised kaebused uinumisraskused, sagedased öised ärkamised või mittekosutav uni. Paljudel juhtudel esineb unetusega inimestel probleeme päevase toimetulekuga. Unetus esineb siis, kui inimene ei ole rahul oma unega ja see häirib teda. Krooniline unetus halvendab oluliselt inimese elukvaliteeti. Unega rahulolematute seas hindab 70% oma päevast toimetulekut unetuse tõttu kahjustatuks. Unetus võib lisaks elukvaliteedile mõjutada ka inimeste füüsilist tervist. Unetutel võib esineda suurem risk südamehaigustesse või diabeeti haigestumiseks. Unetutel on väsimusest tingitud autoõnnetuste risk kaks korda suurem. Unetus võib olla üheks riskifaktoriks depressiooni või ärevushäire kujunemisel. Unetust võib jaotada selle põhjuste järgi nii: primaarne e. ilma selge põhjuseta unetus. sekundaarne e
§ 41. Metsateatis (1) Metsaomanik või tema esindaja (edaspidi esitaja) esitab kinnisasja asukohajärgsele keskkonnateenistusele metsateatise: 1) kavandatavate raiete kohta; 2) kavandatava metsa uuendamise kohta; 3) metsakahjustuste ja avastatud seni teadmata kaitsealuste liikide isendite elupaikade või kasvukohtade ning pärandkultuuriobjektide kohta kohe pärast seda, kui ta on nendest teada saanud. (2) Käesoleva seaduse tähenduses loetakse mets kahjustatuks, kui: 1) puistus on surevaid või tüvekahjuritega värskelt asustatud, värskelt ulukite kooritud või äsja tuule murtud või heidetud esimese rinde puid rohkem kui viis protsenti puude üldarvust; 2) rohkem kui 20 protsendil puudest on putukate söödud okkaid või lehti enam kui 25 protsendi ulatuses; 3) puistu kasvutingimused on oluliselt muutunud üleujutuse või keskkonna saastumise tõttu; 4) puistus on olnud metsatulekahju pindalaga vähemalt 0,1 hektarit.
-18. okt. kahjustas taas tugev torm peamiselt Lõuna-Eesti metsi ja neid kahjusid käsitletakse augustitormi omadega koos, samuti suurendasid kahjustuste mahtu hilisemad, sekundaarsed kahjurid. 8. jaan. 2005. liikus tugev torm Briti saartelt üle Taani ja Lõuna-Rootsi Baltimaadele, põhjustades veetaseme tõusu Läänemeres ja suuri tormikahjustusi metsades. Pärast tormi hinnati Taanis kahjustatuks 1,5-2 milj m3 (150% aastasest raiemahust), Rootsis 75 milj m3 (100% aastasest raiemahust), Lätis 4-5 milj m3 (35-40% aastasest raiemahust) ja Eestis ca 1,1 milj m3 (10% aastasest raiemahust). Eestis põhjustas torm suurimat kahju Pärnu ja Viljandi maakonnas. Peamiselt põhjustas torm tormiheidet (ca 70% tormiheidet ja 30% tormimurdu). Enim kannatasid
annaabi.ee 
