Mis on taimekaitse? Kompleksne teadus taimekahjustajatest ja nende tõrjeviisidest Ülesandeks on taimekahjustajatest tulenevate kahjustuste ärahoidmine või vähendamine Taimekaitseseadussätestabtaimekaitseliste abinõude riikliku süsteemi Kindlustada taimede ja taimsete saaduste kaitse kahjustajate eest Vältida karantiinsete kahjustajate levikut riikide vahel ja riigi sees Tagada tk vahendite kasutamise ohutus elanikele ja keskkonnale Saagikadu · 35% võimalikust saagist jääb saamata Kahjurid 14% Haigused 12% Umbrohud 9% · Sõltub ( Kasvatatava kultuuri geograafilisest asukohast ( Klimaatilistest tingimustest ( Kasvatatavast kultuurist ( Agrotehnika tasemest (korralikult harimata põllul esineb
suutvaid sorte Külvil kasutatakse viljavaheldust, mis vastab tootmissuunale ja mullastikutingimustele ning arvestab taimekaitsekahjustajate leviku piiramise vajadusega Rakendatakse agrotehnilisi võtteid, mis tagavad soodsad tingimused kultuurtaimede kasvuks ja ühtlasi tõstavad nende võimet panna vastu haigustele ja kahjuritele ning konkureerida umbrohtudega Rakendatakse abinõusid, mis säilitavad kahjustajate looduslikke piirajaid Taimekahjustajad tõrjutakse kõige efektiivsemate võtetega ning keemilise tõrje korral eelistatakse probleemsete kahjustajate tõrjeks mõeldud preparaate Integreeritud taimekaitse üldistele põhimõtetele tuginevad tegevused võib jagada kolme etappi: Taimekahjustajate leviku ennetamine ehk kaudne taimekaitse Taimekahjustajate esinemise tuvastamine ehk kohapealne vaatlus
spetsiaalseid ühendeid. Püsimajäämistingimused Optimaalsete taimekasvutingimuste loomine. Õigeaegne, ühtlase sügavusega külv orgaanilise aine rikkasse, hea struktuuriga mulda annab taimedele vajaliku kasvuenergia, sest idanemiskeskkond loob eeldused edaspidiseks arenguks. Mullaharimine. Künd, kultiveerimine ja äestamine hävitavad mullas olevaid kahjureid ning ohjavad umbrohtumist.(vedrupiiäke) Kahjustajate arvukuse otsene reguleerimine on vajalik juhul, kui nende suur hulk ähvardab põhjustada olulisi saagikadusid. Külvikord Tagab kultuuride saagikuse ja parandab mullaviljakust Kultuuride mitmekesisus Külvikorras on kesksel kohal liblikõielised kultuurid. Kui tingimused muutuvad? Kui mulda varustada üleliia lämmastiku ja orgaaniliste väetistega, ei suuda liblikõielised püsima jääda.
tulenevaid saagikadusid erinevate meetodite abil. Nendeks on agrotehnilised, füüsikalised,biloogilised,ennetatavad, mehhaanilised võtted. Väga populaarne on tänapäeval herbitsiidide, fungitsiidide ning insektitsiidide kasutamine, peaagu võimatu on rääkida pestitsiidi vabast maailmast. Selle probleemi üheks lahenduseks on integreeritud taimekaitsesüsteem, mille ülesandeks on viia kahjustajate arvukus tasemele, kus nad enam ei too märkimisväärset kahju ning hoida seda taset võimalikult keskkonnasõbralike vahendite ja meetmetega. Valik, millist taimekaitset rakendada sõltub suuresti kasvatatavast kultuurist, eesmärgist (kas söödaks, toiduks või tööstuslikuks tooraineks), saagi suurusest. Mida suuremat saaki on planeeritud ja loodetakse saada, seda efektiivsem peab olema taimekaitse.
Veel üks võimalus ennetavaks tõrjevõtteks on segakultuuride kasvatamine. See vähendab kahjurite ja haiguste levikut. Pakub rohkem elupaiku kasulikele organismidele, samuti ka ressursse kasutatakse efektiivsemalt. Viimaseks võimaluseks on püüniskultuuride kasvatamine. Tänu nendele väheneb kahjurite arvukus põhikultuuril, sest püüniskultuurid meelitavad kahjurid eemale põhikultuurist. 3. Agrotehnilised võtted Agrotehnilise tõrje ülesandeks on vähendada kahjustajate hulka ja tõsta taimede vastupanuvõimet kahjustajate suhtes. Igale kultuurile külvikorras on tarvis luua agrotehniliste võtetega soodsad arengu- ja kasvutingimused, et nad oleksid konkurentsivõimelised umbrohtudega. Külvikord on maaviljelussüsteemi üks olulisemaid komponente, mis loob aluse melioratiivsete, organisatsiooniliste ja agrotehniliste abinõude kasutamiseks ning ratsionaalseks maakasutuseks. http://www.pikk.ee/valdkonnad/taimekasvatus/kulvikord#
hiliskülmahellade liikide kultiveerimisvõimalus hiliskülmaohtlikel niisketel madalatel aladel. Koridorkultuurid rajatakse väheväärtuslike lehtpuudega raiesmikele,põllu-või heinamaadele. 7.Kuidas tehakse koridorkultuure? Raiutakse halli lepa,haava-,sookase-,sarapuu- või pajuvõsasse ribad,kuhu seejärel istutatakse soovitava puuliigi ilusaid istikuid,heistreid või metsikuid taimi. 8.Metsakultuuride hooldamine. Hooldusviise on väga mitmesuguseid olenevalt kasvukohatingimustest ja kahjustajate esinemisest: · Kultuuri täiendamine · Rohu niitmine · Kulu kõrvaldamine · Põõsaste ja ebasobivate puude kõrvaldamine · Mulla kobestamine · Multsimine · Väetamine peale juurdumisperioodi · Männikärsakate arvu vähendamiseks püüniskoorte panek ja nende kontroll ning püüniskraavi kaevamine · Putukkahjurite vastu pritsimine · Kaitsevahendite kasutamine imetajate vastu · Lehtpuude tagasilõikamine 9
eesmärkideks saanud paljude keskkonnaprobleemide reguleerimine ja lahendamine, ning ka sõdade vältimine. Greenpeace peakorter asub Amsterdamis ning harusid leidub ülemaailmselt rohkem kui 40 riigis. Ohuallikatel käiakse tavaliselt protestidel ja üldsusele teavet jagamas. Greenpeace'il on mitmeid laevu, millega käiakse erinevates kohtades protesteerimas ja ka avalikkusele keskkonna ohustavatest teguritest rääkimas. Laevu on kasutatud ka füüsiliselt, takistamaks keskkonna kahjustajate tegevust. Organisatsiooni sissetulekud saadakse eraisikute ja fondide toetustest, kusjuures keeldutakse riikide valitsuste ja suurte korporatsioonide finantstoetustest. Hinnanguliselt on Greenpeace'il umbes 2,8 miljonit toetajat. Suurfirmad ja riigid alluvad tihti protestidele, kuna toetajaid on niivõrd palju ja avalikkuse ees negatiivsena ei taha keegi välja paista. Greenpeace eesmärkideks on: · Energiarevolutsiooni kiirendamine, et võidelda põhiprobleemiga meie
kultuuridega puutun kokku ka edaspidiselt suvepraktikal ning kartulit ja maasikat kasvatan ka kodus. Kuna olen antud kultuuridega lähedalt seotud oleks vaja teada ka nende kaitsest. 3 2. Ennetav tõrje Haigused, kahjurid ja ka umbrohud põllu- ja aiakoosluste loomulik osa. Põllumehe ülesandeks ongi ära hoida kahjustajate suur arvukus, et vältida saagikadusid. Seetõttu on väga oluline, et põllumees teeks oma kultuuride kasvatamiseks vajalikud eeltööd ning uuringud. Ennetav tõrje aitab vähendada teiste tõrjete kasutamist. Ennetava tõrje võtted: · Kõigi kultuuride puhul on oluliseks tervete taimede või seemnete valik, mis samuti aitab ära hoida haiguste ja kahjurite suurt kahjustuse ohtu. Enne taimede või seemnete
vajub lävi toru auku. Taim peab jääma 1...2cm maapinnast sügavamale ning see vajutatakse jalaga kinni. Nagu varem märgitud, saab potitaimi istutada ka kitsama teraga istutuskõpla abil. Istutavaid taimi võetakse rihmaga üle õla kantavast kastist, mis mahutab 50...200 taime, millest jätkub 0,5...1 tunniks. Enne istutamis tuleb potitaimi kõvasti kasta, et turbatuub oleks veest läbi imbunud. Kultuurihooldus: Hooldusviise on väga mitmesuguseid olenevalt kasvukohatingimustest ja kahjustajate esinemisest: kultuuri täiendamine, rohu niitmine, kulu kõrvaldamine, mulla kobestamine, multsimine jne.... Männikultuuride puhul kultiveerimisviisi ja hooldamisvajaduse sõltuvus kuuse esinemises endise või naabermännikus ja selle boniteedis. Väga kuivades kasvukohtades (loo- ja nõmmemetsades) tuleb kultiveeritud taimede ümbrust multsida kohapealse või juurdetoodud materjaliga kuivamisohu vähendamiseks. Eriti hea on
taimehaigused, mis ei allu eelmiste rühmade preparaatidele. Neid haigusi põhjustab liblikõielistel, maasikal, porgandil, rapsil jt kultuuridel botrytis haigused nagu okolaadilaiksus, hahkhallitus, valgemädanik, ristikuvähk jne. GrowHow fungitsiidide valikust leiate: Teravilja fungitsiidid Kartuli fungitsiidid Muud fungitsiidid Puhtimispreparaadid Puhtimisvahendeid kasutatakse seemnete, sibulate ja mugulate külvieelseks töötlemiseks seemnetel ja mullas olevate kahjustajate vastu. Puhtimisvahendid võivad olla ühetoimainelised, mõjudes spetsiifiliselt kas taimehaiguste või taimekahjurite vastu. Valmistatakse ka mitmekomponendilisi puhtimisvahendeid. Sellisel juhul kaitstakse tõusmeid nii kahjurite kui taimehaiguste vastu. Puhtimine on väga oluline ja paljude taimehaiguste puhul ainus võimalus neid tõrjuda. Sellised haigused on kõva- ja lendnõgi, triiptõbi jne. Puhtimise kaitsev toime kestab kuni tärkamiseni ning süsteemsete toimainete puhul ka
kogupindalast. Järgnevad metsahaigused ja putukkahjustused, vastavalt 18%-l ja 14%-l hukkunud puistute pindalast. Kahjustustest on endiselt olulisel kohal ulukikahjustused. Vähenenud on küll põdrakahjustused keskealistes kuusikutes, kuid aeg-ajalt põhjustavad metsakultuuridele, eriti kuusekultuuridele, tõsist kahju metskitsed. Laialt levinud juure- ja tüvemädanikest tingitud kahju on suur, kuid selle tegeliku ulatuse kohta ülevaade puudub. Kogu metsaressursist on erinevate kahjustajate poolt mõjutatud 403 000 ha. Suurimad kahjustajad pindala järgi on sõralised - 221 000 ha, haavataelik - 55 100 ha, torm 36 900 ha ja juurepess - 31 600 ha. Metsatulekahjude esinemissagedust arvestades jagunevad Eesti metsad suure, keskmise ja väikese tuleohuga aladeks. Enim levinud metsatulekahjude tekke põhjustaja on inimene, kes on hooletu tule tegemisel ja suitsetamisel, kulupõletamisel jms. Metsatulekahjude ärahoidmiseks on
laguproduktide negatiivne mõju on suur ja pidurdab kõige rohkem just teraviljade kasvu ja arengut. Külvikorra koostamise lähtealusteks olekski: 1. Kesksel kohal on liblikõielised heintaimed. 2. Väga hea umbrohtude allasuruja on ristiku ja kõrreliste segu, võimaldab jagu saada ohakast. 3. Kaer allakülvina liblikõielistega surub alla orasheina. 4. Talirukkil on kõige tugevam allasuruv mõju paljudele umbrohtudele, kaasa arvatud tuulekaerale. 5. Ühesuguste kahjustajate tõttu ei paigutata ajaliselt järjestikku ega kõrvuti väljadele botaaniliselt sarnaseid liike. 6. Üksteisele järgnevad erinevate omadustega kultuurid (nt liblikõieliste järele suure taimetoitainete vajadusega kultuurid, sügavjuureliste järele madalajuurelised). 3.Külvikordade väetussüsteem 3.1. Lubiväetiste kasutamine O. Halliku andmetel on ligi 40% kujunenud karbonaadivabal moreenil ja nad on happelise reaktsiooniga. Enamike kultuuride optimaalne pHKCl jääb vahemikku 6,0..
taimed. Need taimed on üsna kallid, seepärast on otstarbekas kasutada neid eelkõige emaistandike ISTUTUSMATERJAL tuleks varuda tunnustatud puukoolist. Ostes juhuslikku materjali võib-olla küll tunduvalt odavamalt kui puukoolis, ei ole kindel taimede sordiehtsus ning taimed ei pruugi olla terved. Noorel tütartaimel ei ilmne veel ohtlike juurehaiguste (närbumistõbi, risoomimädanik) ja kahjurite (maasikalest, nematoodid) kahjustuse tunnused. Eelnimetatud kahjustajate esinemisel pole rajatavast istandikust loota õiget saaki. Korralikul maasikaistikul peaks olema vähemalt 5 cm pikkune narmasjuurtega juurestik, südamikupung ja kolm lehte. Kevadisel istikul ei pruugi alati olla kolme hästiarenenud lehte. Soojade päikesepaisteliste ilmadega läheb paremini kasvama väiksema lehemassiga taim.Parim eeldus korralikuks saagiks on terve taimmaterjal. Istutada tuleb taim nii, et südamik jääks 5-8 mm sügavusele, see võimaldab septembris istutatud
Laos võib olla õhuniiskus kuni 85% ja temperatuur 3-5oC. Ei soovitata kasvatada kartulit turvasmuldadel ega kasutada turbakomposte, sest turvas on haigustekitajale soodne elupaik, oma pH, niiskuse ja õhulisuse pärast. Enne kevadist mahapanekut kasutada puhtimist. 11 2.6 Kartuli – süvikkärn (Spongospora subterranea) Kartuli-süvikkärn kuulub suuremate kahjustajate sekka kartulikasvatuses. Positiivne on,et kahjustusi saab vähendada juba kasvuajal. Selleks tuleks vältida üleniisutamist, mis on üheks haiguse põhilisemaks põhjustajaks. Niisutamisega tagatakse kartuli parem säilivus. (Resistance to Powdery Scab in Potato, C.R.Brown) Kartuli- süvikkärna iseloomustavad kartulimugulal olevad tumedamad kärnad (Joonis 7). Joonis 7.Kartuli – süvikkärn (A potatoe tuber)
1.Täppsiviljeluse olemus Täppisviljelus on tehnoloogia kus agrotehnikanõudeid täidetakse täpsemini kui tavaviljeluses, arvestades saaki mõjutavate tegurite muutumist põllu piirides nagu mulla omadused, kahjustajate esinemine, põllu naabruses olevad objektid. 1. Saagi koguse ja kvaliteedi kaardistamine põllu piires 18. Mullaharimismasinate pii ja ketta mulla töötlemine, 2. Mullaparameetrite mõõtmine seotuna täpse asukohaga 10. Põimmasinad. erinevused.
massispektriks. Kui rääkida orgaanilise materjali analüüsist, siis kasutatakse massispektromeetriat tavaliselt kombinatsioonis teatud lahutamisprotsessiga nn kromatograafiaga, kus toimub orgaaniliste komponentide lahutamine kromatograafia abil ning mass-spektromeeter täidab detektori rolli. Nende analüütiliste seadmete koostoime annab perfektse tundlikkuse keskkonnaanalüüsides erinevate orgaaniliste saasteainete nn pestitsiidide, ravimi preparaatide, sisesesekretsioonisüsteemi kahjustajate. Keskkonnaanalüüsides leidis samuti aset ICP ja massispektromeetria kombinatsioon, mis võimaldab määrata ülisuure tundlikkusega ja täpsusega anorgaanilisi saasteaineid nn raskmetalle. Ionisatsiooniliikidest levinud kk-analüüsil: Elektronilöögi ionisatsioon Elektripihustus ionisatsioon Keemiline ionisatsioon (eeldatavasti, nendest oli juttu) Massianalüsaatori liigid: Magnetsektoriga massianalüsaator Kvadrupool massianalüsaator
säilitusperiood lõpuni. Osade kartulisortide puhul toimub kvaliteedi langus kiiresti ja teiste puhul aeglasemalt. On oluline vahet teha üle talve säilivatel kartulitel ja kartulitel, mis nii kaua ei säilu. Kindel on see, et kvaliteedi vähenemisele avaldavad otsest mõju õigesti ajastatud agrotehnilised võtted nagu õige külviaeg, terve seeme, kultuuride vaheldus, haigus- ja kahjurikindlate sortide valik, kahjustajate looduslikke vaenlasi säilitavate abinõude rakendamine. Need peavad tagama kartuli normaalse valmimise. Kõige olulisem neist on haigusetõrje. Haigustetõrje tagab pikema kasvuperioodi, moodustuvad mugulasaagis on kuivainet rohkem, paranevad maitseomadused ja väheneb nitraatidesisaldus. C-vitamiini sisaldus on väike lühikese puhkeperioodiga sortidel. Need on sordid, mis hakkavad varakult idanema, kuid nende säilitamisel optimaalsel temperatuuril on võimalik idanemist takistada.
13 MAHETOOTMINE Mahetootmine ja töötlemine Mahetaimekasvatuses ei kasutata sünteetilisi mineraalväetisi ega taimekaitsevahendeid, muld hoitakse viljakana külvikorra ning kohalike orgaaniliste väetistega (sõnnik, haljasväetis, kompost jms). Taimekahjustajate levikut tõkestatakse eelkõige külvikorras botaaniliselt erinevate kultuuride kasvatamisega – sh segaviljelusega – aga ka kahjustajate looduslike vaenlaste soodustamisega. Kasutatakse looduslikke taimekaitsevahendeid, millest ei jää taimedesse kahjulikke jääke. Maheloomakasvatus on tasakaalus taimekasvatusega, sest loomasööt tuleb reeglina oma tootmisest ning loomadelt saadav sõnnik läheb põllule väetiseks. Maheloomakasvatuses on tähtis loomade heaolu: nad peavad saama rahuldada kõiki oma loomuomaseid vajadusi, viibida õues ja süüa mahesööta. Kasvuregulaatoreid ega profülaktiliselt antibiootikume ei kasutata
*Deliktiõigus peab otsima inimeste koostegevuse Pareto-optimaalset tulemust täiesti ilma turumehhanismile (Coase'i teoreemile) toetumata. Juristi eesmärk: deliktiõiguslikud normid peavad jagama tekkinud kahju asjaosaliste vahel õiglaselt majandusteadlase eesmärgid: minimeerida õnnetusest tekkiv, ka vältimiskulusid sisaldav rahvamajanduslik kahju (Kaldor-Hicksi kriteerium) Seda eesmärki saab püstitada vaid tänu normide mõjule potentsiaalsete kahjustajate ja kahjustatute ootustele ja käitumiseleVastutusnormid- Tugineme juba tavapärasele metoodilisele võttele võrdleme kaht võimalikku (reaalset) institutsionaalset lahendust. Sellega väldime Nirvaana-lähenemist. Riskivastutus -Kahju tekitaja peab kahju hüvitama igal juhul Süüvastutus Hüvitamisele kuulub vaid tahtlikult või hooletusest tekitatud kahjuNäide liiklusõnnetusega-Hr. Ettevaatamatu (E) tegeleb juur- ja puuvilja tänavakaubandusega.
Vastutusõigus peab otsima vastastikku kasulike vahetussuhete Pareto-optimaalset tulemust täiesti ilma turumehhanismile toetumata. Eesmärgid: Vastutusnormid peavad esmalt jagama tekkinud kahju asjaosaliste vahel (jurist mõtleb esmajoones selle peale). Teine eemärk: minimeerida lubamatust toimingust tekkiv, ka vältimiskulusid sisaldav rahvamajanduslik kahju. Seda eesmärki saab püstitada vaid tänu normide mõjule potentsiaalsete kahjustajate ja kahjustatute ootustele ja käitumisele. Süüvastutus - tekkinud tema süü läbi. Eelduseks ettevaatuse taseme norm x*, millest allpool vastutus alles algab. Probleem: kui kahjustaja on ettevaatusnormist kinni pidanud, siis ei ole ta kahjutasuks kohustatud, mis ei motiveeri optimeerima tegevusmahtu, mis samuti mõjutab õnnetuse tõenäosust ja kuluootust. Ohustamisvastutus: Kahjustaja suurendab ettevaatust ja vältimiskulusid seni kuni selle piirkulu saab võrdseks marginaalse
rakendamise ja orgaaniliste väetistega, nagu sõnnik, virts, kompostid, haljasväetised, adru. Kui talus loomi ei peeta või nende sõnnikust ei piisa, võib väetada ka ekstensiivsest tavapõllumajandusest pärit sõnnikuga. Vajadusel võib kasutada teatud looduslikku päritolu mineraale (nt lupjamiseks). Sünteetiliste mineraalväetiste kasutamine on keelatud. Taimekaitse alus on kahjustajate (kahjurid, haigused ja umbrohud) kõrget arvukust ärahoidev ehk ennetav tõrje. Selle peamised meetodid on sobivate külvikordade rakendamine, otstarbekohane ja õigeaegne mullaharimine, kultuurile optimaalsete kasvutingimuste loomine, kahjustuskindlamate sortide kasvatamine ning loodusliku mitmekesisuse säilitamine. 48. Huumusbilanss, huumusvaru arvutamine, reguleerimise võimalused Mulla huumusesisaldus on Eestis 3%, alla 1,5 on väga madal. Liivmullad on
Rullsilo põllul hoidmisel on keelatud silorullide virnastamine. Juhul, kui silo tehakse põlluauna, peab see olema vooderdatud alt ja kaetud pealt vettpidava materjaliga. Lisaks peab auna all olema niipalju põhku või turvast, et see hoiaks ära tekkiva silomahla väljanõrgumise. Mõistlik on põlluauna paigutada ainult närvutatud heinast tehtud silo. 8 . TA I M E K A I T S E Taimekahjustajad nii taimehaigused, -kahjurid kui umbrohud võivad hävitada suure osa saagist. Kahjustajate tõrjeta võivad saagi saamiseks eelnevalt tehtud kulutused (mullaharimine, väetamine jne) osutuda asjatuks. Majanduslikult tasuva ja kvaliteetse saagi saamiseks on vaja rakendada taimekaitse abinõusid. Neid on põhjalikult käsitletud Heas taimekaitsetavas. 8.1 Integreeritud taimekaitsesüsteem Euroopa riikides on võetud eesmärgiks vähendada keemiliste taimekaitsevahendite kasutamist, riskeerimata seejuures taimekahjustajate poolt tekitatavate saagikadudega.
annaabi.ee 
