protsessidel põhinevaid umbrohu, haiguste ja kahjurite tõrje meetodeid. Nt segaviljelus, umbrohte allasuruvate kultuuride kasvatamine, kahjustuskindlamad sordid, multsimine, katteloor, füüsiline tõrje, püüniskultuurid jne. Kahjurite looduslike vaenlaste soodustamine neile meeldivate taimede kasvatamine Bioloogilised taimekaitsevahendid: nt söögisoodalahus ja puutuhaleotis jahukaste vastu, seebivesi, taimsed tõmmised, ka müügil mitmed preparaadid (nt kahjustajat hävitaval viirusel põhinevad - Madex). 4. Millised on peamised erinevused mahe- ja tavaloomakasvatuses? · Loomad peavad saama loomuomaselt käituda, pääsema karjamaale või välialale. · Iga looma kohta arvestatav pind on suurem kui tavatootmises, loomade arv on seotud maa suurusega. · Loomad söövad mahesööta. · Hormoonpreparaate ei kasutata. · Sünteetilisi ravimeid haiguste ennetamiseks ei kasutata. Kui loom haigestub, peab talle abi andma. 5
protsessidel põhinevaid umbrohu, haiguste ja kahjurite tõrje meetodeid.Nt segaviljelus, umbrohte allasuruvate kultuuride kasvatamine, kahjustuskindlamad sordid, multsimine, katteloor, füüsiline tõrje, püüniskultuurid jne. Kahjurite looduslike vaenlaste soodustamine neile meeldivate taimede kasvatamine Bioloogilised taimekaitsevahendid: nt söögisoodalahus ja puutuhaleotis jahukaste vastu, seebivesi, taimsed tõmmised, ka müügil mitmed preparaadid (nt kahjustajat hävitaval viirusel põhinevad - Madex). 4. Millised on peamised erinevused mahe- ja tavaloomakasvatuses? · Loomad peavad saama loomuomaselt käituda, pääsema karjamaale või välialale. · Iga looma kohta arvestatav pind on suurem kui tavatootmises, loomade arv on seotud maa suurusega. · Loomad söövad mahesööta. · Hormoonpreparaate ei kasutata. · Sünteetilisi ravimeid haiguste ennetamiseks ei kasutata. Kui loom haigestub, peab talle abi andma. 5
võisid hiied olla eriilmelised. Virumaa hiied olid sageli küla ühishiied, mis asusid kusagil künkal, Lääne- Eesti madalikul võis hiis asuda põldude vahelisel tasandikul või isegi lohus ( hiieaugud). Viljandimaa hajaasustuse tingimustes oli iseloomulik, et igal talul oli oma püha metsatukk, nn. ohvriaed, mis ümbritsetud taraga. Põhinõudeks pühapuude ja hiitega ümberkäimisel oli tabunõue ehk puutumatuse nõue. Usuti, et pühapuude kahjustajat tabab vältimatu karistus. Kahtlemata on see iidne aukartus puude ees olulise tähendusega ka tänapäevasel keskkonnahariduse viljelemisel. Psühholoogide kinnitusel toimib tabu nõue inimesele tihti alateadvuse kaudu. Tema mõju on tihti varjatud, kuid püsivam, kui otsesed käsud ja keelud. Meie eelkäijad on kunagi tundnud sügavat aukartust pühapuude ja hiite vastu. See aukartus on olnud religioossete juurtega. Tänase inimese keskkonnateadlikkuse tõstmisel
annaabi.ee 
