PESTITSIIDID · Pestitsiid on keemiline taimekaitsevahend. · Eesmärk on peletada eemale ja hävitada kahjureid. · Kahjuriteks on kõik, mis kahjustavad vara, tekitavad ebameeldivusi või levitavad haigusi. · Pestitsiite saame mitte ainult toidu vaid ka õhu ja keskkonna kaudu. · Õuntes, maasikates ja viinamarjades on kõige rohkem pestitsiide puu- ja köögiviljadest. Milline on hea mürk · Lühike eluiga. · Peaksid hävitama valikuliselt teatud liike. · Peaksid olema kahjutud kasuliku elustiku suhtes. · Peaksid pärast lagunemist kiiresti lagunema.
Talvel hoides jahedas kohas tuleb kasta harvem . Liigse kastmise korral taim ei õidse , kuid õitsemise ajal ei tohi muld läbi kuivada . Väetada tuleb vähese lämmastikusisaldusega väetisega , kevadest sügiseni iga kahe nädala tagant . Sügisel tuleb pikad võrsed tagasi lõigata . Talvel vajab puhkeperioodi , siis tuleb hoida kuivas ja jahedas . Kevadel tuleb umber istutada , lõigata pikad võrsed tagasi ja hakata taas regulaarselt kastma . Kahjuriteks ja haigusteks on villtäid , kilptäid ja kedriklestad . Kokkuvolditud pungad avanevad suurteks rippuvateks 25cm pikkusteks trompetjateks õiteks . Lõhn on tugev , eriti õhtuti . [1][5] Ogaõun ( Datura ) Kesk - ja Lõuna Ameerikast pärit olevate mõningate ogaõunte liigid võivad kasvada puu kõrgusteks . Rohtsed liigid on pärit Euroopas ja Aasia troopilisest vööndist . Kõigile neile on iseloomulikud omapärased lehterjad õied , millest arenevad ogalised viljad
Pestitsiidid Kahjurite hävitamine rünnaku ennetamine eemale peletamine mõju vähendamine Eesmärgid Mürgisus inimestele või teistele loomadele 9/12 kõige ohtlikumast ja püsivamast orgaanilisest kemikaalist pestitsiidid Tagasilöögid Pestitsiidideks on... Kahjuriteks loetakse... Enamasti keemilised Putukad ühendid Taimehaigused Bioloogilised vahendid Umbrohud (bakterid, viirused) Molluskid Linnud Imetajad Kalad Ümarussid Mikroobid Juhul kui nad kahjustavad vara, tekitavad ebameeldivusi või levitavad haigusi herbitsiidid (mürgid taimede vastu)
Liike ohustavad: · Elupaikade killustumine v hävimine kultuurmaastiku laienemise tõttu · Metsaraie ja mereloomade ülepüük · Keskkonna saastamine (keskkonna mürgid, heitmed vette ja õhku, jäätmetega prahistamine) · Liikidega äritsemine · Kohalikele liikidele on suureks ohuks tahtlikult v tahtmatult sisse toodud liigid (Ameerika naarits, karuputk, Austraalias ja Helsinkis jänesed) · Inimene on hävitanud täiesti v peaaegu paljusid kahjuriteks peetud liike (kanakull) Kaitsealuste liikide kaitsekategooriad: · 1. kaitsekategooria kuuluvad liigid, mis on Eestis haruldased, hävimisohus ja mille väljasuremine Eesti looduses on väga tõenäoline. Imetajad: lendorav, Euroopa naarits, Linnud: kõik kotkad Kahepaiksed: kõre Taimed: saare rohirohi · 2. kaitsekategooria kuuluvad liigid, mis on Eestis ohustatud, kelle levik väheneb ja mis võivad sattuda hävimisohtu.
Huvitavat: · LõunaAasias ja Vahemeremaades tunti rapsi juba 4000 aastat tagasi, Eestis on seda kasvatatud alates eelmise sajandi kuuekümnendatest aastatest. Siis küll ainult haljassöödaks ja silo tooraineks. · Õlikaalika nimi on tulnud sellest, et noor rapsitaim sarnaneb väliselt kaalikale. · Rapsi kahjuriteks on maakirp ja hiidmardikas, ning esinevad haigused on ristõieliste nuuter, ristõieliste kuivlaiksus ja tõusmepõletik.
on pojad abitud ning saavad emapiima. Isane poegi toita ei aita, emane ajab ta peale poegade sündimist minema. Saarmapojad õpivad ujuma kaheteistkümne nädala vanustena, kui neil on selga kasvanud esimene karvkate. Alguses peavad nad jahti kõigele liikuvale, aja möödudes õpivad eristama õiget saaki kõlbmatust. 12-kuused pojad on juba iseseisvad, ent jäävad ema lähedusse veel mõneks kuuks. Vanasti kütiti saarmaid nende karusnaha pärast ning sellepärast, et kalurid pidasid neid kahjuriteks. Omal ajal peeti saarmale ka koerajahti. Eestis on saarmas siiani ihaldatud jahiloom. Küttimisest hoolimata saarmate arvukus ei langenud.
Kahjulike sääriksääskede hulka kuulub soosääriksääsk, kelle vastne armastab süüa kultuurtaimede, näiteks nisu ja rukki juuri, tekitades sellega suurt kahju põllupidajatele. Öösiti tulevad vaglad maapinnale ning järavad ka taimede võrseid. Samuti võivad nad neid vihmaussi kombel maa alla vedada. Kui kokku koguneb hulgaliselt vaklu, võivad nad tühjaks süüa suured pinnad. Sääriksääski peetakse seetõttu põldude ja aedade kahjuriteks. Nende tõrjumiskatsed pole seni vilja kandnud. Täiskasvanud sääriksääsk ei vaja suurt hulka toitu. Ta keskendub vaid soo jätkamisele. Putuka suised on kohastunud vedela toidu imemiseks, seetõttu toituvad täiskasvanud sääriksääsed vaid õienektarist ja taimemahladest. Kogu energia on suunatud sigimisele. Isane hukkub üsna pea pärast paaritumist, emane elab vaid niikaua, kuni muneb munad. See toimib 1-2 nädala jooksul. SÄÄRIKSÄÄSE VAATLEMINE
o Tubakataimedest on antibiootikumile residentne geen üle kandunud taimes olnud baktereisse ja viirustesse. Seega võib materjal edasi levida mitmesugustes mikroorganismides, sh haigusetekitajates. Nt kahjuril võib kujuneda residentsus taimes sünteesitava toksiini suhtes. Või kujunevad sekundaarsed kahjurid need taimedel toituvad liigid, kes põhikahjuri hävitamise tõttu saavad paremad toitumistingimused, muutuvad arvukatena ise kahjuriteks (nt lehetäid). Kuigi bakteri toksiini sünteesiv taim ei tapa lehetäid, kandub see toiduahelas edasi ning mõjutab näiteks lepatriinusid, kelle eluvõime ja viljakus vähenevad. See viib lepatriinude arvukuse vähenemisele ning sunnib üha rohkem mürke kasutama. GM- taimedes sünteesitav bakteri toksiin jääb taimejäänustes mulda ja võib mõjutada mullaelustikku.
Raps Kuulub kapsarohu perekonda Suviraps (külvatakse kevadel) Taliraps (külvatakse suve lõpul/sügisel) Teravilja külvinorm 250kg Kahjustajateks: hiilarmardikad, ristõieliste maakirp Kasvab väga kiiresti Täisküps kui kõdrad pruunikashallid Niiskusesisaldus 7…8% Harilik Hernes Kaun vs kõder- kõdral vahesein vahel Vars õõnes, kergelt neljakandiline Iseviljuvad Rapsiga ühised haigused Külv võimalikult vara Kahjuriteks hernekärsakas, herneripslased Põlduba Võib loobuda stressi mõjul 70-80% õitest ja kaunadest Ei meeldi kuumus, kuivus, lehetäid Sojauba Eestis oma sort laulema ÜLEVAADE ROHUMAAVILJELUSEST Liblikõielised heintaimed Punane ristik – lehel valge v- triip, karvane leht Roosa ristik – õis valge- roosa, leht pole karvane Valge ristik – väga kõrge toiteväärtusega Hübriidlutsern – põua ja külmakindel, sakilised lehed
Pojad tulevad ilmale maaaluses urus, kus vesi on lähedal. Urg võib olla puujuurte all või saarma poolt suuremaks tehtud jäneseurg. Esimesed kuus nädalat on pojad väga abitud ja püsivad elus vaid tänu emapiimale. Isasloom aetakse pärast poegade ilmaletulekut minema. Kaheksaüheksa kuu möödudes hakkavad pojad veidikeseks emast eemalduma. Aastavanused saarmapojad on juba võimelised ise hakkama saama. Vanasti kütiti saarmaid nende kasuka pärast ja sellepärast, et saarmaid peeti kahjuriteks. Peeti saarmatele ka koerajahte. Eestis on saarmas ka praegu hinnatud loom. Küttimisest hoolimata pole saarmate arvukus langenud. Üheks saarmate arvukuse vähenemise põhjuseks on ka nende vähene sigimine. Seda mõjutavad kalapüük ja veemotosport. Inimesse võib saarmas kiinduda, eriti just noor, nagu koer oma peremehesse. Põhiandmed: Keha pikkus: 5883 cm Saba pikkus: 2855 cm Turja kõrgus: 30 cm Kaal: 615 kg
Kardeti, et satutakse repressioonide alla või saavad mõne karistuse, või isegi surma. 5. Kuuldes massirepressioonidest NSV Liidus küsivad välismaalased sageli, miks ei kutsunud inimesed politseid/miilitsat appi. Mida neile vastaksite? 6. Miks vallandati nn kahjurite paljastamise kampaania NSV Liidus? NSV Liidus tekkis näljahäda.Näljahäda kanti kahjurluse arvele ning samas see oli hea põhjus nn vaenuliku elemendi ehk ,,liiga tarkade" hävitamine. Kahjuriteks kuulutati spetsialistid. Neid arreteeriti, sunniti andma ülestunnistusi , lasti seejärel maha või saadeti vangilaagritesse. Nende asemele pidid tulema kiires korras väljaõppesaanud proletaarse päritoluga insenerid, kellel olid võõrad väärtused ning ei olnud korralikku üldhariduski. 7. Plaanimajandus NSV Liidus (F lk 146 ) Plaanimajandus tekkis näljahäda tõttu.Kolhoosidelt ei võetud enam nende toodangut
Keha eesotsas on neil teravil e. stilett, mille abil toitutakse taimerakumahlast. Nematoodidel on arengus muna-, vastse- ja valmikujärk. Kasvades vastsed kestuvad. Ebasoodsates kasvutingimustes säilivad paljud nematoodid tsüstidena, mis moodustub munadega täidetud emasloomast. Loom ise sureb, kuid tema paksenenud kest jääb munadele kaitseks ümber. Nii võivad munad oma eluvõime säilitada 5..6 (10) aastat, oodates enda jaoks sobivat kultuuri 2. Ämblikulaadsed siin on kahjuriteks võrgendilestad, pahklestad, rohulestad ja kedriklestad. Nad kuuluvad lülijalgsete hõimkonda, kuid moodustavad omaette klassi. Pea ja rindmik on neil kokku kasvanud. Enamasti on nad ümara või piklikovaalse kehakujuga ja 0,2...2,0 mm pikkuse kehaga. Toituvad nad taimemahladest, mida saavad kätte pistmissuistega (imilestalised) või haukamissuistega (närilestalised). Suuremal osal neist on valmikul neli paari jalgu, vastsetel aga kolm paari. Pahklestadel on kaks paari jalgu 3
Hiina Hiina on unikaalne tiigrite elupaigaks olevate riikide seas, kuna neli veel elusolevat tiigri alamliiki elavad seal koos: siberi tiiger põhjas Venemaa ja Põhja-Korea piiriäärsetel aladel; lõuna-hiina tiiger maa keskosas; indo-hiina ja bengali tiiger lõunas Vietnami, Laose, Myanmari ja India piiriäärsetel aladel.Lõuna-hiina tiigri praegune staatus on üsna ähmane. Ainult 40 aastat tagasi arvati olevat rohkem kui 4000 tiigrit, aga Mao Tsetungi valitsus kuulutas nad kahjuriteks ja loosungi all "Inimene peab vallutama looduse" peeti neile halastamatult jahti. 1990. a. loendati ligikaudselt tosin tiigrit Lõuna-Hiinas Guangdongi, Hunani ja Fujiani provintside mägistes piirkondades. Selle tulemusena oli Hiina Metsamajandusministeeriumi (Chinese Ministry of Forestry) kinnitamata andmetel 1995. aastal lõuna-hiina tiigri populatsiooni suuruseks vähem kui 20 isendit. Käesolev situatsioon on selline, et viimase kümne aasta
vähenevad ja alles jääb üha vähem püügiks kõlblikke suuri kalu. Mõne liigi puhul tuleks sisse seada totaalne püügikeeld, et kalavarud saaksid taastuda tasemeni, mis neid taas ohutult püüda lubaks. Teine tõsine kalapüügiga seonduv probleem on kaaspüügid- paljude selliste liikide, seal hulgas imetajate, merelindude ja kilpkonnade hävitamine, keda ei olnud üldse plaanis püüda. Inimesed ei küti teisi loomi mitte ainult toidu ja toorainete saamise pärast, vaid ka vähendamaks kahjuriteks või muidu ohtlikeks peetavate loomade arvu- või notivad neid lihtsalt meelelahutuseks. Kõikjal maailmas püütakse hävitada koduloomi ründavaid või põllusaaki kahjustavaid loomaliike. (George McGavin,2006,lk 44,45) Salakaubandus Suhtumine loomsete toodetega kaubitsemisse on mitmel pool maailmas muutumas, sest inimesed on hakanud mõistma, millist kahju ja kannatusi nad sellega ennast ümbritsevale keskkonnale tekitavad
LOPUTAMINE DESINFEKTSIOONIVAHENDID DESINFEKTSIOON HÜGIEENIVAHENDID LÕPPLOPUTAMINE STERILISEERIMISVAHENDID KUIVATAMINE KODUNE ÜLESANNE: · Kasutades leksikone, leia paarilauseline selgitus puhastusvahendite loetelu iga punkti kohta. Võimalusel too näiteid kaubanduses saadaolevate tootenimetuste abil. 7 6. TOIDUKAHJURID JA NENDE TÕRJE Kahjuriteks loetakse kõik putukad, linnud, närilised ja teised loomad, sh ka koduloomad, kes otseselt või kaudselt saastavad toitu: · Toitu süües ( närilised) · Uriiniga · Toiduraasudega · Karvade ja jalgadega · Laipadega Kahjurid on tuntud patogeensete bakterite kandjatena saastatud piirkondadest valmistoidule ja toiduga kokkupuutuvatele pindadele, seepärast nende viibiminetoiduvalmistamispiirkonnas on lubamatu! KAHJURITE ENNETAMINE
The Pearl", Achillea tomentosa - karvane raudrohi "Aurea" Roomav akakapsas (Ajuga reptans) Levinud Euroopas, Aasias, Aafrikas. Taim on püstine ja madal, roomav, hea pinnakatvusega. Kasvukohaks sobib poolvari ja niiskem muld, üldiselt vähenõudlik kasvukoha suhtes Muld parasniiske, huumusrikas Õitseb mais ja juunis, õisikud siniste küünalde sarnased, kõrgus 15-20 cm, lehed sügavrohelised Nooremad lehed söödavad, sobivad salatite kaunistamiseks. Kahjuriteks teod ja nälkjad Paljundatatakse terve hooaja jooksul tütartaimedega. Noorendamiseks tuleb vanad taimed välja katkuda ja uued taimed asemele istutada. Istutamise vahekaugus 20 cm, põõsaste all, veekogude kallastel. Sortidest ,,Burguny Glow", ,,Multicolor", ,,Arctic Fox, ,,Pink Elf", ,,Black Skallop" NB! kiire kasv, hea pinnakatte taim, tahab piiramist Kortsleht (Alchemilla sapp ) Levinud Euraasia lähisriikudes. Puhmik lehed 10-40 cm, õisikutega
aga on levinud eriti ohtralt (hanemaltsad). Uusi meie põldude umbrohtusid on kujunenud ka tulnuktaimede hulgast (võõrkakar, rebasheinad, kukehirss). kahjurid, parasiidid Kultuurtaimi söövad nagu looduslikke liikegi mitmesugused bakterid, seened, nematoodid, putukad, lestad ja ka imetajad, nende elu häirib viiruste tegevus. Loomariiki kuuluvaid laia toiduvalikuga suuremaid kultuurtaimede sööjaid nimetab inimene kahjuriteks, kitsalt spetsialiseerunud väiksemaid liike parasiitideks, seeni mikroorganisme ja viiruseid ka taimehaigusteks. Kui suuremad loomad (imetajad, osad putukad) on küllalt vähevalivad toidu suhtes, siis väiksemad organismid on sageli vägagi spetsialiseerunud. Närilised võivad süüa peaaegu kõiki kultuurtaimi (hiirlased - juttselg- ja pisihiir eelistavad teri, hamsterlased - uruhiired ja mügri lepivad mahlakamate taimede osadega - risoomid, juured, koor ja lehed). Putukad ja
osi juuri, võrseid, pungi, lehti, okkaid, nad elavad tüvede ja okste koore all või puidus, viljades või seemnetes. Osa putukaid esineb ainult ühel puuliigil asustades kindlaid puuosi, teised kahjustavad paljusid erinevaid puuliike.Kui suur osa putukaid (sekundaarsed kahjurid) asustab nõrgestatud ja haigeid puid siis teised jälle surevaid ja surnud puid. Metsale on kõige ohtlikumad putukad, kes kahjustavad terveid, elujõulisi puid. Taolisi putukaid nimetatakse primaarseteks kahjuriteks (männikärsakad, juureüraskid, männivaksik, massilise sigimise korral ka võra- ja kooreüraskid). Noorendike kahjureid võib tinglikult jaotada kolme rühma: a) noorte puukeste tüvekahjurid; b) juurekahjurid; c) pungade, võrsete, okste ja lehtede kahjurid Metsakahjurite tõrjeks rakendatakse metsamajanduslikke, mehaanilisi, keemilisi ja bioloogilisi abinõusid, kusjuures keemilise tõrje tähtsus viimastel aastakümnetel on pidevalt vähenenud
annaabi.ee 
