kahjustaja ettevaatuskulu + ohvri ettevaatuskulu = p(x,y)*S + k*x + e*y, kus*x ja y vastavalt kahjustaja ja ohvri ettevaatus*k ja e vastavalt kahjustaja ja ohvri ettevaatuse eri- e ühikukulu*S õnnetuse kahju*p(x,y) õnnetuse tõenäosus, mis sõltub mõlema asjaosalise ettevaatusestI Riskivastutus-Kahju tekitaja peab kahju hüvitama igal juhul!*Kahjustaja suurendab ettevaatust ja ettevaatuskulusid seni kuni selle piirkulu* saab võrdseks marginaalse kahjuootusega lisakulu võrdub lisatuluga*Probleem: E ei ole motiveeritud oma panuse andmiseks kahjude vältimiseks*Näidisülesanne (E-st ei sõltu midagi): Õnnetuskahju on sisuliselt negatiivne välismõju. Isiklik ettevaatuskulu on erakulu. Eeldame, et mõlemaid on võimalik mõõta rahas. Nende kahe kulu summa on sotsiaalne ehk rahvamajanduslik kulu.II Süüvastutus-K vastutab kahju eest vaid siis, kui
ootustele ja käitumisele. Süüvastutus - tekkinud tema süü läbi. Eelduseks ettevaatuse taseme norm x*, millest allpool vastutus alles algab. Probleem: kui kahjustaja on ettevaatusnormist kinni pidanud, siis ei ole ta kahjutasuks kohustatud, mis ei motiveeri optimeerima tegevusmahtu, mis samuti mõjutab õnnetuse tõenäosust ja kuluootust. Ohustamisvastutus: Kahjustaja suurendab ettevaatust ja vältimiskulusid seni kuni selle piirkulu saab võrdseks marginaalse kahjuootusega (x’); Probleem: E ei ole motiveeritud oma panuse andmiseks kahjude vältimiseks. 27. Suuruseelised ja nende põhjused. Suuruseelised (economies of scale): Kulueelised –mastaabisääst; Arenduseelised; Jaotamatus – pidev võimsuskasv tehniliselt võimatu; Põhjused: Tootmistegurite miinimumvajadus > 0; Kahe kolmandiku reegel: mahu kasv > materjalikulu kasv; Stohhastiline sääst: suurus aitab riske hajutada; (Miinimumvõimsuste) vähima ühiskordse efekt (6-10-15>30);