Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid
Kahju tekitamist
KrMS 37 lg 1 mõttes tuleb käsitada üldisemalt: eeskätt kui isiku õigushüvede kahjustamist või ründamist. Seega ei tähenda kahju tekitamine
automaatselt seda, et kannatanul tekib tsiviilõiguslik nõudeõigus kuriteo toimepanija vastu. KrMS 37 lg-s 1 toodud kahju mõiste autonoomsus
ilmestab Riigikohtu arvates seegi, et varalise ja moraalse kahju kõrval nimetatakse selles eraldi ka füüsilist kahju, mida tsiviilõiguses iseseisva
kahjuliigina ei sätestata, Sellest järeldub, et kuriteo tõttu füüsilist kahju (tervisekahjustuse või valu) saanud isik on kannatanu sõltumatu sellest, kas
tal on füüsilisest kahjust tulenev varalise või mittevaralise kahju hüvitamise nõue.
Riigikohus sisustas kahju vahetut tekitamist faktilise ja õigusliku seotuse kaudu.
Faktiline seotus kuriteokoosseis, mille järgi krm toimub, peab olema määratud kaitsma sama õigushüve, mille rikkumisest kannatanu kahju
tuleneb
annaabi.ee 
