Charles Sanders Peirce (19-20 sajand, ameeriklane) Teosed: Tsitaadid: ,,Kogutud kirjutised" ,,Olemasolev on järelikult see milleni varem või hiljem" ,,Kuidas muuta meie ideid..." ,,Teadusele pole miski elutähtis; ei saagi olla" ,,...Harvardi observatooriumi..." Filosoofia olemus: · Usk (uskumus) on tõekspidamine · Kahtlus on uskumuse puudumine, kahevahelolek · Seisukoht1 seisukoht 2 seisukoht kolm -> ei oska valida ( näiteks riietega hommikul... Sul on kolm erinevat T-särki, mida tahad selga panna, aga ei oska valida millist neist võtta) · Kahelda ei saa kõiges, kuna kui sa kõiges kahtled, ei saa sa kindel olla , et kahtled · Kahtlus eeldab uskumusi -> alternatiivseid seisukohti · Kahtlus->mõtlemine->uskumus
See teos on selgelt sõja vastu. See näitas, kuidas sõda rikub ära inimese. Noored ei suuda enam peale sõda ühiskonnas toime tulla, sest sõda on kõik, mida nad tunnevad. 7. See raamat oli väga hea. Mulle väga meeldis teose mõte, kuna ma ise olen sõjast samal arvamusel nagu autor. 8. Paul- ,,Rinne on puur, milles närvitsedes pead ootama seda, mis juhtub." Leitnant Bertinck- ,,Kasarmuhoov pole rinne." Paul- ,,Mis on puhkus? Kahevahelolek, mis hiljem kõik veelgi rängemaks teeb." Katczinski- ,,Riik ja kodumaa, nende vahel on tõepoolest vahe." Tjaden- ,,Välisandarmid, politsei, tulumaksud- see on see teie riik."
See teos on selgelt sõja vastu. See näitas, kuidas sõda rikub ära inimese. Noored ei suuda enam peale sõda ühiskonnas toime tulla, sest sõda on kõik, mida nad tunnevad. 7. See raamat oli väga hea. Mulle väga meeldis teose mõte, kuna ma ise olen sõjast samal arvamusel nagu autor. 8. Paul- ,,Rinne on puur, milles närvitsedes pead ootama seda, mis juhtub." Leitnant Bertinck- ,,Kasarmuhoov pole rinne." Paul- ,,Mis on puhkus? Kahevahelolek, mis hiljem kõik veelgi rängemaks teeb." Katczinski- ,,Riik ja kodumaa, nende vahel on tõepoolest vahe." Tjaden- ,,Välisandarmid, politsei, tulumaksud- see on see teie riik."
,,suletud", sõltudes oma eelistatumast tajumisviisist, omandatud tõlgendamiskogemustest ning keelest, milles väljendume. Sealjuures puudub vahe, kas käsitleme füüsikalis-matemaatilisi fakte või teoloogiat. Me ei suuda kuidagi parun Münchauseni kombel väljuda omaenda immanentsusest. See kõik loob Jungi mõtte kohaselt teatud ebaselguse või õigemini voolavuse selle vahele, mis meile näib, ning selle vahele, mis on. Jungi kohaselt ei ole selline kahevahelolek halb, vaid pigem röövib meilt ülbe enesekindluse asjade olemuse üle otsustamisel. ,,Arvestades vaadet, mille kohaselt eksisteerib lähedane ühendus teatud psüühiliste protsesside ning nende füüsiliste paralleelide vahel, ei saa me kuigi hästi aktsepteerida vaadet psüühele kui millelegi täielikult mittemateriaalsele. Sellele räägib vastu consensus omnium, mis kinnitab vaimu mittemateriaalsust, kuigi kõik on nõus sellega, et tal on ka täiesti omaette reaalsus olemas
annaabi.ee 
