Konspekt ''Vana hea Rootsi aeg''
Koolide ehitamisele aitas kaasa ka see,
et Forselius, kes oli preester Eestist, kes viis kaks tarka poissi
kuningas Karl XI'le ette näitama, et eestlased polegi nii loll
rahvas nagu sellel ajal räägiti seega 19. saj. said ka eestlased
endale koolitarkust soetada nii gümnaasiumites kui ka
ülikoolides. Võõrad võtsid eestlaste tavad, kombed, keele ja
usundi suhteliselt ruttu omaks. Eestlased elasid rehielamutes
mis oli algselt ainult üks suur ruum, kuid hiljem muutus
kahetoaliseks. Rehielamus polnud korstent. Ving läks välja
akende ja uste kaudu. Rootsi riigipead tahtsid eestlaste elu
kergendada ja võrdväärtustada seda Rootsi talupoegadega.
Riik võttis aadlikelt annetatud maad ära, kuid rentis need
aadlikele tagasi. Nüüd olid taludki riigi omad, kuid tuli uus
maksusüsteem: makse maksti vastavalt talu võimalustele.
Maksmise süsteem oli kirja pandud vakuraamatusse. Muidugi
polnud aadlikud sellega päri ja nad koondusid
rüütelkondadesse. 17