Krahh: krahhi: krahhi Almanahh: almanahhi: almanahhi Guljass: guljasi: guljassi duss: dusi: .dussi Bors: borsi: borsi Portugallane austraallane arahhis terrass kabinet, kotlet, sigaret, pankrot; aga barett, kusett, parkett -lik ja likkus: kangelaslikus lahingus ilmnes kangelase kangelaslikkus Sügisene, talvine, kevadine, suvine; sügiseti, talviti, kevaditi, suviti Kümmekonna, sadakonna Töötanud, julgenud, veennud, hüljanud, joostud, *e-ga lõppevatel kahesilbilistel omadussõnadel on omastavas da, ülejäänutel ei ole, nt jaheda, maheda, laheda, aga mõru, tragi, südi (missuguse?)
declinatio quarta · Us- lõpulised m sõnad ja u- lõpulised n sõnad; gen. Sing. Lõpp on us, tüve lõppvokaal - u Iussus, us m käsk, korraldus, otsus sing. Plur Nom, voc iussus iussus Gen iussus iussu Dat. iussui iussibus Acc iussum iussus Abl iussu iussibus !!! Kahesilbilistel sõnadel lõpuga cus on dat.pl. ja abl.pl. lõpuga -ubus, nt lacus -lacubus Cornu, us n- sarv · sing plur Nom, voc cornu cornua Gen cornus cornuum Dat cornu cornibus Acc cornu cornua Abl cornu cornibus Erandlikud sõnad.... · IV KK kuuluvad ka mõned naissoost sõnad domus , us f maja Manus, us f käsi Acus, us f nõel Lisaks mõned puude nimetused Quercus, us f - tamm
· guljass: guljasi: guljassi · duss: dusi: .dussi · bors: borsi: borsi · portugallane · austraallane · arahhis · terrass · kabinet, kotlet, sigaret, pankrot; aga barett, kusett, parkett · -lik ja -likkus: kangelaslikus lahingus ilmnes kangelase kangelaslikkus · sügisene, talvine, kevadine, suvine; sügiseti, talviti, kevaditi, suviti · kümmekonna, sadakonna · töötanud, julgenud, veennud, hüljanud, joostud, · *e-ga lõppevatel kahesilbilistel omadussõnadel on omastavas da, ülejäänutel ei ole, nt jaheda, maheda, laheda, aga mõru, tragi, südi (missuguse?)
Krahh: krahhi: krahhi Almanahh: almanahhi: almanahhi Guljass: guljasi: guljassi duss: dusi: .dussi Bors: borsi: borsi Portugallane austraallane arahhis terrass kabinet, kotlet, sigaret, pankrot; aga barett, kusett, parkett -lik ja likkus: kangelaslikus lahingus ilmnes kangelase kangelaslikkus Sügisene, talvine, kevadine, suvine; sügiseti, talviti, kevaditi, suviti Kümmekonna, sadakonna Töötanud, julgenud, veennud, hüljanud, joostud, *e-ga lõppevatel kahesilbilistel omadussõnadel on omastavas da, ülejäänutel ei ole, nt jaheda, maheda, laheda, aga mõru, tragi, südi (missuguse?) SÜNONÜÜM on samatähenduslik sõna (ilus, kaunis, kena) HOMONÜÜM on samakujuline sõna eri tähendusega (tuli-isa tuli, tuli põleb) ANTONÜÜM on vastandtähendusega sõna(ilus-inetu, tark-rumal) ALGVÕRRE KESKVÕRRE ÜLIVÕRRE Ilus ilusam kõige ilusam ehk ilusaim (mitm os-st
kõnelda, kõneletakse e kõneldakse; c) tüve lõpuvokaal muutub osas vormides, nt saatma-tüübis saatma : saata : saadetakse; jätma : jätta : jäetakse; d) muutused, mis puudutavad ühesilbilisi verbitüvesid: lühenemine ja vokaalimuutus, nt sööma : sõin : süüakse, looma : lõin : luuakse. 30. Astmevahelduse kujunemine ja liigid. Vormi astme määramine käänd- ja pöördsõnadel - Astmevaheldus (edaspidi AV) on nähtus, kus algselt kahesilbilistel sõnadel on osa vorme tugevas ja teine osa vorme nõrgas astmes. Astmevaheldus tekkis esialgu vaid kahesilbilistes sõnades, kus esimese ja teise silbi piiril oli klusiil. Kui teine silp oli kinnine, siis klusiil nõrgenes ja kadus, nt *patan > *paan > eP paja ja eL paa. Vältevaheldus on hilisema tekkega kui laadivaheldus. Laadivaheldus oli tekkides esialgu suhteliselt järjekindel foneetiline nähtus. Tänapäeval on kaduma hakanud just laadivaheldus, nt rida : rea: rida, aga ida: ida : ida
annaabi.ee 
