· A mudel (kasutusel Euroopas) · B mudel (kasutusel Ameerikas) Mudelite põhimõte on sama, selle erinevusega, et B mudeli korral kasutatakse 15 segmenti (A mudelil 13). Kvantimise tulemusena saame maksimaalselt 256 erinevat nivood, mis tuleb edastada vastuvõtjale. Edastamiseks kodeeritakse saadud nivood kahendsümbolitega (0 ja 1). Iga nivoo kodeeritakse 8 kahendkohaga (bitiga). Tulemusena saadakse bitivoog 64 kb/s. Kodeerimiseks kasutatakse kahepolaarseid koode. Need koodid on analoogsed ühepolaarsete koodidega millele on lisatud üks kahendkoht, mis näitab ära signaali polaarsuse. Kahepolaarseid koode ,,Märk + suurus" tähistatud koodi korral on pinge suurus näidatud tavalise ühepolaarse koodi suurusega, millele on ette lisatud polaarsust märkiv bitt (1 negatiivne). Nihutatud kahendkood on tavaline ühepolaarne kahendkood, mille algus (null) on nihutatud negatiivse pinge suurima väärtuse juurde.
suure mahtuvusega. Anoodiks on oksüdeeritud metall ja katoodiks elektrolüüt. Kontakti saamiseks katoodiga kasutatakse kas kondensaatori kesta või on selleks teine elektrood. Elektrolüüt võib olla kas vedel või kuiv. Joonisel 2.4 on toodud alumiinium-elektrolüütkondensaatori ehitus. Kuna isolatsiooniks olev elektrolüüdikiht saadakse elektrolüütiliselt, töötavad elektrolüütkondensaatorid ainult kindla polaarsusega pingega, mida tuleb kasutamisel hoolikalt jälgida. On olemas ka kahepolaarseid elektrolüütkondensaatoreid, millel on ka teine plaat (elektrood) oksüdeeritud. Nende mahtuvused on aga väiksemad ja gabariidid suuremad JOON.2.4 Tänu suurtele mahtuvustele kasutatakse alumiinium-elektrolüütkondensaatoreid küllalt laialdaselt, kuid ehitusest tingituna saab seda teha ainult alalis- või pulseerival pingel. Nende puuduseks on mahtuvuse suur temperatuurisõltuvus, mahtuvuse kadumine seismisel (peale kuuekuulist seismist on soovitatav nad uuesti formeerida
Impulsi lõppedes on kondensaator täis laaduda, seetõttu lakkab kondensaatori laadimisvool ja väljundpinge muutub nulliks. Ajahetkel t2 impuls lõppeb ja kondensaator hakkab tühjenema läbi signaali allika sisetakistuse. Kuna laadimise takistus läbib nüüd vastupidises suunas, siis tekib ka seal vastupidise polaarsusega pinge. Sellega näeme et viksese ajakonstandi ajal saab formeerida risküllik impulsidest kahepolaarseid teravatipulisi impulse. Seejuures nende impulside kestvus sõltub aja konstandi väärtusest. Suure ajakonstandi korral aja hetkel t1 kui saabub sisendimpuls hakkab kondendsaator laaduma, kuna tegeist on suure ajakonstandiga, siis toimub laadimine eksponendi algosal, milline on praktiliselt lineaarne seetõttu tõuseb impulsi vältel pinge kondensaatoril sirgelt (lineaarselt). Samal ajal tekib väljundi impulsis kondensaatori pinge võrra horisontaalse osa langust Q
määratatakse impulssi kestus tasemel 0,1 ja juhul kui on tegemist ebamäärase kujuga impulsidega siis tasemel 0,5 mida nimetatakse impulsi kestuseks pool kõrgusel. Joonis 4.1.2 graafik Parameetrid: Harvendus F=T/ti - Joonis 4.1.3 graafik Täitetegur Kt=1/F Sagedus f=1/T (imp/sek) Impulsi polaarsus on pinge voolu või võimsuse muutumise suund impulsi kestel on olemas positiivseid ja negatiivseid ning kahepolaarseid impulse. 2 polaarse impulside korral korduvad positiivsed ja negatiivsed impulsid kindla seaduspärasusega. Elektriahelate läbimisel impulside kuju küllalt sagedaselt muutub. See moonutus avaneb 2 kujul impulside külgmiste osade välja venimisest mille tulemusel ristkülik impulsid muutuvad sarnaseks trapets impulsidega ja impulsi horisondi langusest mis avaldub horisontaalse osa lineaarses langemises. Kuna impuls pinged on mitte siinuselised siis võib vaadelda neid ka koosnevana
suure mahtuvusega. Anoodiks on oksüdeeritud metall ja katoodiks elektrolüüt. Kontakti saamiseks katoodiga kasutatakse kas kondensaatori kesta või on selleks teine elektrood. Elektrolüüt võib olla kas vedel või kuiv. Joonisel 2.4 on toodud alumiinium-elektrolüütkondensaatori ehitus. Kuna isolatsiooniks olev elektrolüüdikiht saadakse elektrolüütiliselt, töötavad elektrolüütkondensaatorid ainult kindla polaarsusega pingega, mida tuleb kasutamisel hoolikalt jälgida. On olemas ka kahepolaarseid elektrolüütkondensaatoreid, millel on ka teine plaat (elektrood) oksüdeeritud. Nende mahtuvused on aga väiksemad ja gabariidid suuremad JOON.2.4. Tänu suurtele mahtuvustele kasutatakse alumiinium-elektrolüütkondensaatoreid küllalt laialdaselt, kuid ehitusest tingituna saab seda teha ainult alalis- või pulseerival pingel. Nende puuduseks on mahtuvuse suur temperatuurisõltuvus, mahtuvuse kadumine seismisel (peale kuuekuulist seismist on soovitatav nad uuesti formeerida
annaabi.ee 
