Isikunimetustest eesti fraseoloogias
isikunimetused võivad olla ka iseseisvalt tekkinud: pudelipaikaja (pudelit paikama?),
kirburautaja (kirpu rautama?) jne. (Õim 2001a: 556557)
3. Fraseoloogilised liitumid
Need koosnevad sisu poolest loogiliselt liitunud elementidest ja neil on olemas analoog
vaba või metaforiseerunud sõnaühendi näol. Nende alla kuuluvad omadussõnalise,
arvsõnalise ja määrsõnalise täiendosaga liitsõnad: pime kana pimekana, pime loom
pimeloom, sõge sikk sõgesikk, kahe pere koer kaheperekoer, ükssilm ükssilm.
Nimisõnast ja omadussõnast saab liitsõna, siis kui nad kannavad oma algse tähendusega
võrreldes semantiliselt oluliselt muutunud tähendust ehk kui nad on fraseologiseerunud.
(Õim 2001a: 557)
B. Nominaalfraas
1. Fraseologism kui nimisõnafraas
Nende fraseologismide puhul väljendab peasõna laiend nimisõnaga tähistatu tunnust.
Esinevad järgmised nimisõnafraasid: 1) adjektiivatribuudiga fraas: valge vares, igavene