Liita N1 ja N2 pöörd ja täiend koodis. Digitaaltehnika konspekt 9 2. Loogikafunktsioonid 2.1. Loogikafunktsioon ja loogika seade Loogikaalgebra ehk Boole'i algebra on matemaatilise loogika üks osa ja seda nimetatakse ka lause arvutuseks. Kui lause on tõene, siis tähistatakse seda numbriga üks ja kui lause on väär siis tähistatakse seda numbriga null. Muutujat mille väärtus võib olla kas null või üks nimetatakse kahendmuutujaks. Nulli nimetataks loogiliseks nulliks ja ühte loogiliseks üheks. Sõltumatuid muutujaid (sisendeid) nimetatakse argumentideks. Neist sõltuvaid muutujaid (väljundeid) nimetatakse funktsioonideks. Loogika funktsiooni kõik argumendid on loogilised muutujad, millel on kaks väärtust null või üks. Funktsioone mis võivad omandada väärtusi null või üks nimetatakse loogika funktsioonideks. Seadmeid mis formeerivad loogika funktsioone nimetatakse loogika ehk digitaalseadmeteks.
Digitaaltehnika konspekt 9 2. Loogikafunktsioonid 2.1. Loogikafunktsioon ja loogika seade Loogikaalgebra ehk Boole’i algebra on matemaatilise loogika üks osa ja seda nimetatakse ka lause arvutuseks. Kui lause on tõene, siis tähistatakse seda numbriga üks ja kui lause on väär siis tähistatakse seda numbriga null. Muutujat mille väärtus võib olla kas null või üks nimetatakse kahendmuutujaks. Nulli nimetataks loogiliseks nulliks ja ühte loogiliseks üheks. Sõltumatuid muutujaid (sisendeid) nimetatakse argumentideks. Neist sõltuvaid muutujaid (väljundeid) nimetatakse funktsioonideks. Loogika funktsiooni kõik argumendid on loogilised muutujad, millel on kaks väärtust null või üks. Funktsioone mis võivad omandada väärtusi null või üks nimetatakse loogika funktsioonideks. Seadmeid mis formeerivad loogika funktsioone nimetatakse loogika ehk digitaalseadmeteks.
muutujatega, millel erinevalt reaalarvude algebrast saab olla ainult kaks väärtust. Need on kahendmuutujad ehk Boole´i muutujad ja nende eri väärtusi tähistatakse sümbolitega ,,0" ja ,,1". Kahendmuutujatega Boole´i algebra on universaalne ning rakendatav kõikjal, kui mingid suurused, nähtuste või protsesside parameetrid jms võivad omada ainult kaht üksteisest erinevat väärtust. Releelülituste kirjeldamisel on kahendmuutujaks mingi elektriahela olek (ahel võib olla lahutatud või suletud), ahelasse ühendatud kontaktide olek (avatud või suletud) või ahelasse ühendatud aparaadi olek (voolu all või vooluvaba). Analoogiliselt kirjeldatakse kontaktivabu releetoimega ahelaid, kui ,,1" ja ,,0"-ga märgitakse vastavalt signaali olemasolu mingis ahelas või selle puudumist, samuti mingi elemendi kaht eristatavat olekut. Kahend- ehk Boole´i muutujate vahel kehtivad järgmised põhiseosed:
annaabi.ee 
