Nende põhisõlmedeks on: sisendseade - pingejagur alalis- või vahelduvpinge võimendi; mõõtemuundur alalispinge muutmiseks vahelduvpingeks ja vastupidi; väljundseade mikroampermeeter Digitaalsed mõõteriistad Vaatleme digitaalseid mõõteriistu voltmeetri näitel. Digitaalvoltmeetri ehitusse kuuluvad: 1. sisendseade (sisendsignaalimuundur) pingejagur ja vahelduvvoolu mõõteriistade puhul alaldi; 2. A/D muundur muudab analoog sisendsignaali kahendkoodiks; 3. indikaator (displei) muundab kahendkoodi näiduks; 4. juhtimisseade ühendab ja juhib kõiki mõõteriista sõlmi. Mõõtepiirkonna muutmiseks on võimalus lisada konstruktsiooni võimendi nõrkade signaalide võimendamiseks või piiraja, tugevate signaalide piiramiseks. Selle voltmeetri baasil on võimalik ehitada mõõteriistu, millega on saab mõõta mitmeid elektrilisi suurusi. Selliseid mõõteriistu nimetatakse multimeetriteks. Elektromehaanilised mõõteriistad
teisel aga fototransistor (genereerib elektriimpulsi, kui saab valgustet).. rulliku pöörlemisel tekkinud elektriimpulsid loetakse kummalgi kettal kahe transistori poolt tekitet impulssidest kontrolleris kokku ning arvutatakse hiire liikumistee. Kokku saadetakse arvutisse 3B = nupud + x-telg + y-telg. Juhtkang: koosneb kahest takistist, mida mööda saab liugkontakte libistada, muutes vastava telje takistust --> pinget. Pingemuutus registreeritakse kontrolleris ning muudetakse kahendkoodiks, mis saadetakse CPU-sse. 37. Kuvar: CRT kuvar: Cathode Ray Tube: kasutatakse metallide omadust termoemiteerida elektrone. ~600 kraadini kuumutatud katoodist hakkavad välja lendama elektronid, mis kiirendadatakse ~20 000 .. 25 000 V potentsiaalide vahega. Katoodi lähedale paigutatud võrgul oleva laengu muutmisega saab reguleerida väljalendava elektronidevoo intensiivsust. Elektonkiir koondatakse laetud plaatide vahel ning kallutatakse mähise abil, tabamaks kindlat piirkonda fosforkattel.
teisel aga fototransistor (genereerib elektriimpulsi, kui saab valgustet).. rulliku pöörlemisel tekkinud elektriimpulsid loetakse kummalgi kettal kahe transistori poolt tekitet impulssidest kontrolleris kokku ning arvutatakse hiire liikumistee. Kokku saadetakse arvutisse 3B = nupud + x-telg + y-telg. Juhtkang: koosneb kahest takistist, mida mööda saab liugkontakte libistada, muutes vastava telje takistust --> pinget. Pingemuutus registreeritakse kontrolleris ning muudetakse kahendkoodiks, mis saadetakse CPU-sse. 37. Kuvar: CRT kuvar: Cathode Ray Tube: kasutatakse metallide omadust termoemiteerida elektrone. ~600 kraadini kuumutatud katoodist hakkavad välja lendama elektronid, mis kiirendadatakse ~20 000 .. 25 000 V potentsiaalide vahega. Katoodi lähedale paigutatud võrgul oleva laengu muutmisega saab reguleerida väljalendava elektronidevoo intensiivsust. Elektonkiir koondatakse laetud plaatide vahel ning kallutatakse mähise abil, tabamaks kindlat piirkonda fosforkattel.
Magnetmälude hulka kuuluvad näiteks kõvaketas, floppy, magnetlindid, magnetoptilised kettad, ZIP-seadmed. Kõik magnetmälud töötavad sarnasel põhimõttel: mälupinna lähedale tuuakse alla lastud lugemis/kirjutuspea. Voolu toimel pöörduvad osakesed vastavalt voolu suunale. Kui voolu suunda muuta, siis pöörduvad ka osakesed ja loetav info on erinev eelnevast. See ongi kood, mida lugemis/kirjutamispea ära tunneb ja arvutile arusaadavaks kahendkoodiks teisendab. Magnetmäluseadmed pole eriti vastupidavad päiksele ja kuumusele. Nende tingimuste mõjul kipuvad osakesed endi asendeid iseseisvalt muutma. Mahud jäävad vahemikku mõnest MB- st sadade GB-deni. Magnetmäluseadmed on mugavad info säilitamiseks, kuid vajavad hoolikat ümberkäimist. PILET 7. Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad. Oksüdeerimine on räni-oksiidi kihi tekitamine räni kristalli pinnale. Oksüdeerimine toimub termiliselt temperatuuril 1000-1300C
Sinna jõudnud pingete liitmisel saadaksegi summaarne pinge. *Analoog-digitaal muundur(ADC)- skeemil on kaks sisendit: muundatav analoogsisend ja konstantne fikseeritud referentspinge Vref. Referentspinge on ühendatud jadamisi takistitega. Edasi tuleb analoogvõrdlusskeem, mille väljundisse ilmub loogilisele 1'le vastav pinge, kui analoogsisendi pinge on kõrgem antud järgu referentspingest. Muundamisel saadud kood ei ole veel kahendkood- koodimuundur teisendab muundamisel saadud koodi kahendkoodiks. 25.Aritmeetika-loogika seade (ALU)[1] ALU (Arithmetical and Logical Unit)- Sõltumata arvuti ja protsessori ehitusest on arvutis alati üks skeemiosa, kus teostatakse otsesed arvutustehted ja muu infotöötlus - nimelt on selleks aritmeetika-loogikaseade ehk ALU. Eri protsessoritel on üldiselt erinev tehete hulk ja valik, kuid tavaliselt hõlmab see aritmeetilisi (minimaalselt liitmine ja lahutamine) ning
Infokandja ei või võtta suvalist väärtust oma rajaväärtuste vahel. Näiteks olgu lubatud pinge nivood 0, +3 ja +5V. Info töötlemine lihtsam. Info edastaja, töötleja ja vastuvõtja peavad suutma eraldama infokandja teatud kindlaid väärtusi. Kasutatakse diskreetset aega. Tänu millele infokandja väärtusi vaadeldakse fikseeritud momentidel. 1.3. Analoog-digitaalmuundurid ADC koodimuundur peab muutma sisendis oleva ajas muutuva pinge kahendkoodiks, mis on võrdeline sisendpinge väärtusega. Näiteks otsese muundamise meetodi puhul, mis põhineb ADC analoogvõrdlusskeemil, on kaks sisendit: muunduv analoogsisend ja konstantse fikseeritud pingega sisend (Vref), mida kasut võrdluses etalonina. Kui alumise sisendi pinge (+) väärtus on võrdne või suurem kui ülemise sisendi (-) pinge väärtus, siis võrdlusskeemi väljund on kõrgel nivool (1). Kui alumise sisendi pinge väärtus on
kindlaid väärtusi. Digitaalinfo juures kasutatakse ka diskreetset aega, ehk väärtusi mõõdetakse vaid fikseeritud momentidel. Analoog-Digitaalmuundur (ADC). Teisendamine eeldab, et igale analoogväärtusele, mille hulk on lõpmata suur vastab kahendkood. Lõpmatult suurt hulka ei saa kirjeldada, arvestama peab täpsusega, mis on hetkel vajalik. Vaja on määrata 2 asja, mitu väärtust kirjeldame(koodi pikkus) ja kui tihti seame vastavuse. ADC peab muutma ajas muutuva pinge kahendkoodiks, mis on võrdeline sisendpinge väärtusega. Üks võimalus on seda teha analoogvõrdlusskeemi abil. Kui alumise sisendi pinge väärtus on võrdne või suurem kui ülemise sisendi pinge väärtus siis võrdlusskeemi väljund on 1. Vastupidises olukorras on võrdlusskeemi väljund 0. Sisse tuleb konstante pinge, mida kasutatakse võrdluses etalonina. Pinge jagatakse takistite vahel. Pinged on proportsionaalsed takistite takistuse suurusega. Kui meil on tegemist lineerselt kasvava pingega,
IAnalood-digitaal muunduril (ADC) on kaks siendit: muundatav analoog sisend ja konstantse fikseeritud pingega sisend (Vref). Edasi tuleb analoog võrdlusskeem mille väljundisse ilmub loogilisele 1-le vastav pinge kohe kui + märgitud pinge on kõrgem kui märgitud sisendi pinge. Koodimuundur peab teisendama muundamisel saadus koodi kahendkoodiks. 67 digital-analoog muundur (Digital to Analog Conversion) Digitaal analoog muundureid (DAC) võib realiseerida mitmel erineval viisil. Näitena olen välja valinud ühe meetodi mis põhineb pingete summeerimisel. Vasakul on register kus hoitakse muundatavat kahend koodi. Põhiliseks komponentideks on digitaalselt juhitavad lülitid
o analoog-digitaal muundur (Analog to Digital Conversion) IAnalood-digitaal muunduril (ADC) on kaks siendit: muundatav analoog sisend ja konstantse fikseeritud pingega sisend (Vref). Edasi tuleb analoog võrdlusskeem mille väljundisse ilmub loogilisele 1-le vastav pinge kohe kui + märgitud pinge on kõrgem kui märgitud sisendi pinge. Koodimuundur peab teisendama muundamisel saadus koodi kahendkoodiks. 65 o digital-analoog muundur (Digital to Analog Conversion) Digitaal analoog muundureid (DAC) võib realiseerida mitmel erineval viisil. Näitena olen välja valinud ühe meetodi mis põhineb pingete summeerimisel. Vasakul on register kus hoitakse muundatavat kahend koodi. Põhiliseks komponentideks on digitaalselt juhitavad lülitid
pingeid läheb analoogsummaatori sisendisse. Omaette probleem on nende summeeritavate osapingete valik, et saada võimalikult täpne analoog pinge. Analoog-digitaal muunduril (ADC) on kaks sisendit: muundatav analoogsisend ja konstantse fikseeritud pingega sisend (Vref). Edasi tuleb analoogvõrdlusskeem, mille väljundisse ilmub loogilisele 1-le vastav pinge kohe kui + märgitud pinge on kõrgem või võrdne kui märgitud sisendi pinge. Koodimuundur peab teisendama muundamisel saadud koodi kahendkoodiks. Iga kord kui muundatav pinge ületab kasvades järjekordse Vref osapinge ilmub järgmisse koodijärku üks. Loomulikult tekib muundamisel ka viga. Muundamisel saadud kood ei ole järjestikuste kahendaarvude jada.Selleks, et saada tulemus kahendaarvude jadana on veel lisatud koodimuundur. 25. Analoog ja digitaal info. Helikaart Iga helikaardi aluseks on digitaalanaloogmuundur (DAC- Digital to Analog Converter), mis
(kasulik väikestesse kohtadesse, kus klaviatuur ei tohiks suurt ala enda alla võtta) Klaviatuuride mõõtmete vähendamiseks on loodud special keyd (shift + .. =uus täht / crtl + .. = uus täht) Info sisestamine arvutisse: ASCII kood tähtedele - näiteks suur A - 01000001. Tavaline klaviatuur koosneb kahest osast: tähed, mis on seadistatud tundma näpupinget ning encoder, mis teisendab tähe kahendkoodiks arvutile. Keyswitch, mis teeb kindlaks näpupinge “keystroke”, on mehaaniline seade. Tüüpiline keyswitch sisaldab endas plungerit (väike pumbake) mille all on vedru , mida liigutatakse näpuga. Kui plunger surutakse näpu poolt alla, lähevad kaks juhet kokku moodustades vooluringi, mille abil saadetakse signaal arvutisse. Olemas on ka mitte- mehaanilisi switche: hall-effect,, elastromeric switch ja capacitive switch.
DAC – muudab lõpliku pikkusega kahendarvu pingeks või mõneks muuks füüsiliseks suuruseks (laend, surve). Seega tuleb genereerida analoogväärtus, mis on proportsionaalne iga kahendkoodi bitiga ja nad lõpuks summeerida, et saada terviklik väärtus. Mida rohkem on koodi ühtesid ehk mida suurem on kahendarv, seda rohkem on analoogsummaatori sisendis pingeid ja seda suurem on ka väljudnpinge V. ADC – peab muutma sisendis oleva ajas muutuva pinge kahendkoodiks, mis on võrdeline sisendpinge väärtusega. Kui alumise sisendi pinge väärtus on võrdne või suurem kui ülemise sisendi pinge väärtus, siis võrdlusskeemi väljund on kõrgel nivool (1). Kui alumise sisendi pinge väärtus on väiksem kui ülemise sisendi pinge väärtus, siis võrdlusskeemi väljund on madalal nivool (0). Pilet 5 1. Võrdlusskeem. 2. Riistvara tegevus alamprogrammide poole pöördumine. 3. Analoog ja digitaal info. Helikaart. Võrdlusskeem.
reguleerimise kontuurile ajami analoogosasse kuuluva asendiregulaatoriga AR. Kõrvalekaldesignaali Uformeeriva numbrilise mõõteosa koosseisu kuuluvad elektri- mootori võlli asendit etteandev numbriline sisendkoordinaadi andur AEA ja elektri- mootori võlli tegelikku asendit kontrolliv väljundkoordinaadi andur AA, aritmeetiline summeerimisseade AS, numbrilist koodi analoogpingeks muundav koodanaloog- muundur KAM ja mootori võlli asendi arvkoodi kahendkoodiks teisendav koodi- muundur KM. Koodimuundur on vajalik näiteks juhul kui väljundkoordinaadi anduriks on Gray koodikettaga fotoelektriline asendiandur. Joonis 5.4 Järgivajami numbriline osa töötab järgmiselt. Töömasina täiturorgani vajalik liikumine antakse ette sisendkoordinaadi anduri AEA poolt kahendkoodis arvuna N e,p. See numbriline signaal antakse summeerimisseadme AS sisendisse. Samasse antakse
Selleks võib kasutada aadressisõna noorema või vanema baidi suvalisi bitte. Käsusõna bittide tähendus on joonisel 2.38. Käsusõna kõige noorema bitiga valitakse loendatavate arvude kood. Bitid D1, D2, ja D3 on ette nähtud töömooduse valikus; D4 ja D5 määravad loenduri baitide poole pöödrumise viisi, D6 ja D7 näitavad kanali kaudset aadressi, s. t kanali numbrit, kuhu tuleb salvestada käsusõna ülejäänud järgud. Näiteks võib tuua käsusõna 7A, mille kahendkoodiks on 0111 1010. Vastavalt sellele on programmeerimiseks valitud taimeri 1. kanal, kus toimub kahe baidi järjestikku salvestamine, töötatakse 5. töömooduse järgi ning impulsse loendatakse kahendkoodis. Taimeri juht- ja aadressisignaalidest annab ülevaate tabel 2.4. D7 D6 D5 D4 D3 D2 D1 D0 0 kahendkood 1 BCD kood 000 0
annaabi.ee 
