(hulk bitte) säilitamise võib olla registris võimalik teostada ka muid operatsioone (nihe,mitme infoallika valik jne), kuid alati on oluline ühine sünkroniseerimine, millega määratakse kõigile trigeritele ühiselt info salvestamise aeg. Täiendava funktsioonina võib registril olla valik kahe sisendi komplekti vahel, millest kirjutatakse uus väärtus registrisse. Ilma nihketa register Hulk ühise juhtimisega trigereid. Nihkeregister Nihkeregisrtriks nim registrit, milles on võimalik kahendinformatsiooni ühes või mõlemas suunas nihutada. Nihkeregister võimaldab kirjutada biti kohale biti väärtusw või biti kohale biti väärtuse. Nihkeregistrit, mis võimaldab nihet mõlemas suunas, nim reversiivseks. Nihet kasutatakse nt info teisendamisel paralleelkujult järjestikkujule ja vastupidi. Registrid, millesse info sisestamine ja väjastamine toimub järjestikku nim. nihkeregistriteks. Nihkeregistri koostamiseks kasutatakse kõiki trigeritüüpe
eelmise andmed on kohal. 1. Registrid. Tihti on vaja arvutis opereerida info edastamisel või töötlusel bittide asemel sõnadega ja sellisel juhul on meil vaja tervet rühma trigereid, sest üks triger salvestab ainult ühe biti informatsiooni. Register on defineeritud kui rühm ühise juhtimisega trigereid. Registris on oluline ühine sünkroniseerimine, millega määratakse trigeritele ühiselt info salvestamise aeg. Nihkeregister on register, milles on võimalik kahendinformatsiooni ühes või mõlemas suunas nihutada. Nihkeregister võimaldab kirjutada q i biti kohale qi + 1 biti väärtuse (nihe paremale) jne. Nihkeregistrit, millega saab nihutada mõlemas suunas nimetatakse reversiivseks. Isegi kõrgkeeles programmeerimisel kasutatakse nihet, sest see on masinalähedane ehk kiire ja sellel on praktiline väljund ehk nihe paremale tähendab arvu jagamist arvusüsteemi alusega ja nihutamist vasakule korrutamist arvusüsteemi alusega
1. Registrid. Tihti on vaja info edastamisel ja andmete töötlemisel edastada sõnu. Selleks tulevad mängu registrid, mis koosnevad tervest rühmast ühise juhtimisega trigeritest. Registrites on võimalik ka muid operatsioone teha (algväärtuse asetus, mitme infoallika valik, nihe jne). Oluline on sünkroniseerimine, millega määratakse kõigile trigeritele ühiselt info salvestamise aeg. Võimalik on valida ka kahe sisendite komplekti vahel, valik tehakse juhtsisendiga. Nihkeregister – kahendinformatsiooni ühes või teises suunas nihutamine. Mõlemas suunas nihutatavat registrit nim reversiivseks. Nihe paremale – arvu jagamine arvusüsteemi alusega (kahendsüsteem – 2, kümnendsüsteem – 10 jne); nihe vasakule – arvu korrutamine arvusüsteemi alusega. Nihutamisel tuleb (vastavalt suunast) äärmisesse järku uus väärtus, kui ei ole tegemist ringnihkega, mille puhul läheb üks äärmine väärtus teisele äärele.
Polüalfabeetilise sifri korral on kasutusel mitut tähestikku. Üks ja sama täht võib erinevates kohtades saada erineva vaste. See suurendab variantede hulka, aga ikkagi, kui on piisavalt pika tekstiga tegemist, siis on võimalik keele statistilisi omadusi arvestades välja visata neid variante, mida ei tasu läbi proovida. Polüalfabeetilise sifri korral võib võtmeks olla näiteks see, kui palju tähte nihutatakse. Üldiselt vanemal ajal krüpeeriti tekste, tänapäeval aga kahendinformatsiooni ehk bitijada. Võimalused lahti murdmiseks: 1) Proovida kõikide võtmete läbiproovimist 2) Üritada analüüsida, eriti kui algoritm on käes 3) Tuntud avateksti rünnak - Kui on olemas osa avateksti ja sellele vastavat krüpeeritud teksti 4) Valitud avateksti rünnak Kui on võimalik valida teksti ja saada sellele tekstile vastavat krüpeeringut DES (Data Encryption Standard) Kasutati 56 bitist võtit ja 64 bitiste blokkide kaupa krüpeeriti
annaabi.ee 
